Mikkeli pantvangikriis
Mikkeli pantvangikriis oli 8.–9. augustil 1986 toimunud pantvangikriis, kus Jorma Kalevi Takala võttis panka röövides 12 pantvangi. Kriis lõppes Takala ja ühe pantvangi surmaga. Pantvangi hukkumise pärast langes politsei kriitika alla, ehkki sisejuurdlus politseinike tegevuses vigu ei leidnud.
Jakomäe pangarööv
muuda8. augustil 1986 kell 13.40 sisenes Helsingis, Jakomäel asunud panka pumppüssi ja 20 kg varastatud dünamiidiga varustatud Jorma Kalevi Takala. Röövel käitus väga närviliselt ja võttis kõik pangas olnud 12 inimest pantvangi.
Kell 13.50 sai pangaröövist ja pantvangidest teate politsei, kes piiras panga sisse. Pantvangidest ühe lasi röövel vabaks, sest ta sai haigushooge. Politseile esitati suured nõudmised: Takala tahtis 2,5 miljonit marka, autot ja vaba pääseteed. Panga direktor hoiatas politseid, et need ei ründaks panka, sest vastasel juhul oli röövel ähvardanud pantvangid tappa ja pommi õhkida. Plahvatus oleks põhjustanud hoone kokkuvarisemise. Kuna pangakontor asus esimesel korrusel, hakkas politsei elanikke evakueerima.
Kuigi politsei ei teadnud, kellega täpselt tegu on, peeti Takalat algusest peale eriti ohtlikuks ja kohale kutsuti Karhu-ryhmä. Nõudmistele otsustati järele anda. Kohale toodi auto ja kohver umbes miljoni margaga, mida Takala ei puutunud. Politsei andis igaks juhuks häire Vantaa lennujaamale, juhuks kui röövel oleks otsustanud sealtkaudu riigist põgeneda.
Kella 19.55 paiku väljus Takala koos ühe meespantvangiga ja kahe naistelleriga pangast ning istus koos pantvangidega VW Passatisse, mille politsei oli toonud. Politsei snaiprid meest ei tulistanud, röövel oli nõudnud, et aknad oleksid läbipaistmatud. Meespantvang sunniti rooli istuma ja röövel ise istus tagaistmele naiste vahele. Kui auto oli lahkunud, sisenes politsei panka ja vabastas ülejäänud kaheksa pantvangi.
Mikkeli sündmused
muudaAuto sõitis Mäntsälä poole, kuid pöördus varsti Kerava, Lahti ja Heinola kaudu Mikkelisse. Mikkelisse saabus auto poole 1 paiku öösel ja rammis maavalitsuse seina. Politsei piiras auto otsekohe sisse. Takala esitas uued nõudmised: uus auto ja uuesti vaba pääsetee. Politsei kutsus pantvange autost lahkuma. Kolmest pantvangist pääsesid kaks naispantvangi põgenema. Meespantvang jäi koos röövliga autosse. Kohe pärast naiste autost põgenemist üritas politsei Takalat tulistada. Takala jõudis ette ja õhkis pommi, tappes nii enda kui ka pantvangi. Peale kahe hukkunu sai plahvatuses vigastada 9 politseinikku, neist 2 raskelt.
Röövli ja pantvangi surnukeha saadeti ekspertiisi, kus röövlina tuvastati varemkaristatud Jorma Kalevi Takala ja pantvangina Jukka Häkkinen.
Järelkaja
muudaPolitsei pidi taluma tugevat kriitikat, sest polnud teada, kes oli tulistanud ja kes andis tulistamiskäsu. Politseid süüdistati ebaselges käsuliinis. Politsei vastuväide oli, et röövel oleks tõenäoliselt niikuinii korraldanud plahvatuse ja seda isegi siis, kui politsei poleks teinud katset röövlit tappa.
Politsei poolele asus nii Siseministeerium kui ka president. Politsei tegevust kriisi ajal uuris ka Keskkriminaalpolitsei, kes leidis, et kellelegi pole vaja süüdistust esitada.
Hukkunud pantvangi Jukka Häkkise vanemad ja vend nõudsid kuuele politseinikule mõrvasüüdistuse esitamist, aga esimese ja teise astme kohus mõistis nad õigeks. 1993. aastal otsustas riigikohus, et Karhu-ryhmä leitnant peab surma põhjustamise eest maksma 6000 marka trahvi.
Lauri Törhönen tegi kriisist filmi "Kasvoton mies".