Michael Gazzaniga
Michael S. Gazzaniga (sündinud 12. detsembril 1939) on USA neuropsühholoog, California ülikooli psühholoogiaprofessor. Ta on üks maailma juhtivaid teadlasi kognitiivse neuroteaduse vallas.
| Michael Gazzaniga | |
|---|---|
| Sünniaeg |
12. detsember 1939 Santa Barbara, California, Ameerika Ühendriigid |
| Rahvus | ameeriklane |
Elulugu
muudaGazzaniga lõpetas 1961. aastal Dartmouth College'i. 1964. aastal kaitses ta California Tehnoloogiainstituudis doktoritöö psühhobioloogias, töötades Roger Wolcott Sperry juhendamisel. Tema peamiseks ülesandeks oli lõhestunud ajuga patsientide uurimine. Gazzaniga ja Sperry sellealased uurimused on oluliselt edendanud meie teadmisi ajufunktsioonide lateralisatsiooni ja ajupoolkerade omavahelise suhtluse kohta, mille eest Sperry sai 1981. aastal ka Nobeli auhinna.[1]
Gazzaniga on kirjutanud aimeraamatuid, näiteks "The Social Brain", "Mind Matters", "Nature's Mind", "The Ethical Brain" ja "Who's in Charge?". Lisaks toimetab ta MIT Pressi raamatusarja "Kognitiivsed neuroteadused".
Ta on asutanud kognitiivse neuroteaduse keskused nii California Ülikoolis Davises kui ka Dartmouth College'is, lisaks neuroteaduse instituudi ja teadusajakirja Journal of Cognitive Neuroscience. Viimases on ta ka vastutav emeriittoimetaja. Gazzaniga on olnud Ameerika Ühendriikide presidendi George W. Bushi bioeetika komitee liige ning juhtinud MacArthuri õigus- ja neuroteaduse projekti, mis uurib nende kahe teadusharu kokkupuutepunkte.[2]
1999. aastal osales Michael Gazzaniga Endel Tulvingu korraldatud Tallinna mälukonverentsil.[3]
Teaduslik uurimistöö
muudaGazzaniga on teinud teedrajavaid uuringuid lõhestunud ajuga patsientidega, mõistmaks paremini selle diagnoosiga inimeste aju tööpõhimõtteid.[4] Uuringute sisuks on olnud funktsionaalsed võrdlused täiesti tervete katseisikute ja nende indiviidide vahel, kelle aju poolkerad ei ole omavahel ühendatud. Näiteks suudavad lõhestunud ajuga patsiendid joonistada mõlema käega samaaegselt erinevaid kujundeid. Gazzaniga uuringute tulemusi peetakse erinevate ajupoolkerade funktsioonide paremaks mõistmiseks väga oluliseks.[5]
Tunnustus
muuda- 1997 – valiti Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia liikmeks
- 2005 – valiti USA Rahvusliku Meditsiiniakadeemia liikmeks[6]
- 2011 – valiti USA Rahvusliku Teaduste Akadeemia liikmeks (psühholoogia ja kognitiivteaduste sektsioon)
Teosed
muuda- 1970: The Bisected Brain. Appleton-Century-Crofts, New York, ISBN 978-0390352781
- 1978: The Integrated Mind. Plenum Pr, New York|, ISBN 978-0306310850
- 1987: Social Brain: Discovering the Networks of the Mind. Basic Books, ISBN 978-0465078509
- 1988: Mind Matters: How Mind and Brain Interact to Create our Conscious Lives. Houghton Mifflin, Boston, ISBN 978-0395500958
- 1992: Nature's Mind: The Biological Roots of Thinking, Emotions, Sexuality, Language and Intelligence. BasicBooks, New York, ISBN 978-0465048632
- 2000: The Mind's Past. University of California Press, Berkeley, ISBN 978-0520224865
- 2005: The Ethical Brain. Dana Press, New York, ISBN 978-1932594010 [1]
- 2009: Human: The Science Behind What Makes Us Unique. Harper Perennial, New York, ISBN 9780060892890 [2]
- 2011: Who's in Charge?: Free Will and the Science of the Brain. Ecco, New York, ISBN 978-0061906107 [3]
- 2015: Tales from Both Sides of the Brain: A Life in Neuroscience. Ecco, New York, ISBN 978-0062228802 [4]
Viited
muuda- ↑ The Nobel Prize in Physiology or Medicine 1981, Nobelprize.org.
- ↑ Michael Gazzaniga, Neuroteaduse Instituut.
- ↑ Tulving, Endel (Toim). (1999). Memory, consciousness, and the brain: The Tallinn conference; Philadelphia PA: Psychology Press
- ↑ American Psychological Association, "Psychology’s best," 2008, Vol 39, No. 9, http://www.apa.org/monitor/2008/10/honors.aspx
- ↑ Hock, Roger R., "Forty Studies that Changed Psychology Explorations into the History of Psychological Research"
- ↑ Michael Gazzaniga, PhD. fabbs.org