Michael Dau

Michael Dau (ka Dhaw, Thau, Thaw) (u 1653 Marienburg (praegu Malbork), Lääne-Preisimaa − august 1710 Pärnu) oli vaimulik, koolijuht, Tartu ülikooli õpetlane ja bürgermeister.

Elulugu

Päritolu ja haridustee

Sündis Dirschau kooli rektori ning hilisema Liesseau, Lindenau ja Kunzendorfi pastori Michael Dau ja tema abikaasa Catharina Schaube pojana.^[1] Õppis Danzigi gümnaasiumis. Ülikoolihariduse omandas Oderi-äärsed Frankfurdi ülikoolis, kuhu ta immatrikuleeriti 1673. aastal. Ilmselt õppis ta varem ka Kieli ülikoolis.

Tegevus Liivimaal

Pärast ülikoolistuudiumi lõppu rändas ta Liivimaale Tartusse, kus temast sai 1682. aastal Tartu Jaani koguduse diakon. Selles ametis oli ta kuni 1683. aastani. Diakon oli ta uuesti aastatel 1684−1693. Ühtlasi oli ta Tartu kuningliku kooli rektor. 1683. aastal sai temast Riia lütseumi konrektor.

Tartu ülikooli professor

1693. aastal sai temast Academia Gustavo-Carolina ajalooprofessori kohusetäitja. 1694−1695 oli ta teoreetilise filosoofia professor. 1695. aasta suvesemestril oli esimest korda rektor. Seejärel oli kuni 1704. aastani retoorika- ja poeetikaprofessor. Pärast ülikooli üleviimist Pärnusse (1699) sai temast seal esimene Academia Gustavo-Carolina rektor; kolmandat korda valiti ta rektoriks 1702. aastal^[2].

Viimased eluaastad

1704. aasta kevadel valiti ta Pärnu linna justiitsbürgermeistriks, kellena oli ametis surmani. 1710. aasta juunis langes ta venelaste kätte vangi ja viidi Riiga. Kindral Rudolph Felix Baueri käsul naasis sama aasta augustis Pärnusse, kuid suri juba mõned päevad hiljem katku.

Isiklikku

Ta oli kaks korda abielus. Esimene abikaasa (1684) oli Valga bürgermeistri tütar Margarethe Lemken (1666−1696). Pärast viimase surma naitus ta 1698. aastal Riia lütseumi rektori tütre Sophie Lauterbachiga. Esimesest abielust sündis kolm last. Tema vanem tütar Margarethe Elisabeth (1693−?) naitus Hermann Johann Wichmanniga (1682−1756), kellest sai hiljem Valga raehärra. Noorema tütre Christina (1695–1732) abikaasaks oli Rõngu Mihkli koguduse õpetaja Theophil Eichler.

Kirjandus

Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1977. Nr 331.
Laakmann, Heinrich. Die Pernauer Ratslinie. Dorpat: Mattiesen, 1926. Lk 101−102.
Michael Dau veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"

Viited

↑ Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1977. Nr 331.
↑ Recke, Johann Friedrich v.; Napiersky, Karl Eduard: Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexicon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. 1 köide A-F, Mitau 1827, lk. 408

Eelnev Sven Dimberg (1694–1695)	Academia Gustavo-Carolina rektor 1695	Järgnev Olaus Moberg (1695–1696)
Eelnev Daniel Sarcovius (1700)	Academia Gustavo-Carolina rektor (Pärnus) 1699–1700	Järgnev Olaus Moberg (1700–1701)
Eelnev Lars Molin (1701–1702)	Academia Gustavo-Carolina rektor (Pärnus) 1702	Järgnev Johan Folcher (1702–1703)

[1] Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1977. Nr 331.

[2] Recke, Johann Friedrich v.; Napiersky, Karl Eduard: Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexicon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. 1 köide A-F, Mitau 1827, lk. 408

[1]

[2]