Metaanhape ehk sipelghape (keemiline valem HCOOH või CH2O2) on värvuseta, söövitav, vees lahustuv vedelik. Metaanhape on kõige lihtsam karboksüülhape. Metaanhape esineb looduslikult sipelga- ja mesilasmürgi sees, sellest ka rahvapärane nimetus sipelghape. Samuti on sipelghapet kõrvenõgeses. See on põhjus, miks kõrvenõges "kõrvetab".

Tootmine muuda

Aastal 2009 toodeti maailmas 720 000 tonni metaanhapet. Kaubanduses esineb enamjaolt 85–99% lahuseid. 2010. aasta seisuga on metaanhappe hind olnud keskmiselt 650 €/tonn Lääne-Euroopas ja 1000 €/tonn USA-s.

Metanool ühineb süsinikmonooksiidiga tugeva aluse juuresolekul.

CH3OH + CO → HCO2CH3

Tehases toimub järgmine reaktsioon kõrgendatud rõhu all ja vedelas faasis. Tavaliselt viiakse järgmine reaktsioon läbi temperatuuril 80 °C ja rõhul 40 atmosfääri.

HCO2CH3 + H2O → HCO2H + CH3OH

Seejärel ühineb HCO2CH3 ammoniaagiga ning tulemus hüdrolüüsitakse väävelhappe keskkonnas.

HCO2CH3 + NH3 → HC(O)NH2 + CH3OH

2 HC(O)NH2 + 2H2O + H2SO4 → 2HCO2H + (NH4)2SO4