Meißeni markkrahvkond

(Ümber suunatud leheküljelt Meisseni markkrahvkond)

Meißeni markkrahvkond (saksa keeles Markgrafschaft Meißen) oli keskaegne vürstiriik Püha Rooma riigi koosseisus tänapäeva Saksimaa alal.

Meißeni markkrahvkond aasta 1000 paiku

Meißeni markkrahvkond loodi aastal 965 Saksa-Rooma keiser Otto I poolt lääneslaavlastee alale. Aastast 1089 kuulus Wettinite pärusvalduste hulka.

Tüüringi maakrahvkonda valitsenud Wettini Meißeni markkrahv Friedrich IV, päris pärast Askaania dünastia väljasuremist Saksi-Wittenbergi valdused 1423. aastal keskusega Wittenbergis, saades seega üheks Saksa-Rooma riigi kuurvürstiks. Keiser Sigismund andis Wettinist Meißeni markkrahvile ja Tüüringi maakrahvile Friedrich IV-le, kellest sai seeläbi Saksimaa kuurvürst Friedrich I Sõjakas.

Pärast Meißeni markkrahv Friedrich IV surma aastal 1440 läks Tüüringi tema vennapojale, Saksimaa kuurvürstile Friedrich II-le, pärimiskonflikt tema venna Wilhelm III-ga viis 1445. aasta Altenburgi jagamise ja Saksi vennatapusõjani Wettini maade pärast. Tüüringi maad läksid Wilhelm III-le, ja kui ta aastal 1482 lastetuna suri, kuurvürst Ernstile, kes pärides maakrahvkonna ühendades Wettini maad oma võimu alla.

Vaata ka

muuda