Meeskonnatöö on töö organiseerimise viis, mille puhul kõigi vajalike erialade esindajaist koosnevat otsustusmeeskonda juhib üks kas sama või kõrgema astme juht[1].

Kõige edukamaks peetakse meeskonnatööd tipp- ja keskastme juhtide tasandil, erandjuhtumeil ka madalamal tasandil[1].

Optimaalseks otsustusmeeskonna suuruseks peetakse umbes kuut liiget[1].

Meeskonnatöö eelised ja puudused

muuda

Meeskonnatöö peamised eelised on, et saab[1]

  • arvestada iga liikme eriteadmisi,
  • maksimaalselt ära kasutada töötajate oskusi,
  • korrigeerida varem püstitatud eesmärke,
  • tagada, et kogu meeskond töötab sama eesmärgi saavutamise nimel.

Meeskonnatöö puudused on, et[1]

  • aega kulub rohkem, kui tippjuhi ainuotsustamisel,
  • võidakse juhinduda ühistest eelarvamustest,
  • osa aega kulub omavahelise suhete selgitamiseks,
  • ei ole kasutatav kriisiolukordades.

Meeskonnatöö tugevdamine

muuda

Ühiste tegevuste läbiviimisel meeskonnas on mitmeid olulisi eesmärke, mis aitavad parandada meeskonna sünergiat. Nendeks eesmärkideks on näiteks suhtlemise parandamine, probleemilahendusoskuste arendamine, motivatsiooni tõstmine ja loovusele julgustamine[2]. Sageli vabas õhkkonnas läbimängitud olukorrad nõuavad koostööd ja argumenteerimist ning nendest hetkedest õpitud oskused peegelduvad edaspidi ka igapäevatöös. Just seetõttu on soovituslik vähemalt korra kvartalis läbi viia meeskonnategevusi nagu näiteks meeskonnamängud kontoris või matkajuhiga matk looduses.

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 U. Mereste, 2003. Majandusleksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Köide I (A–M).
  2. Roos, Lisbeth (28. oktoober 2024). "Otsin meeskonnategevust - mida peaksin teadma?". Seiklus- ja matkafirma 360 KRAADI. Vaadatud 29. oktoobril 2024.