Medvežje-Sankovo

Medvežje-Sankovo on Venemaa enklaav, mis piirneb Valgevene alade Dobruši rajooni Rassvieti külanõukoguga. Administratiivselt kuulub see Brjanski oblasti Zlõnka rajooni Võškovi linnanõukogu koosseisu.[1]

Enklaavi piir on tähistamata.[2]

Enklaavi aladele jääb kriidi leiukoht.

Enklaavis asus varem kaks küla: Medvežje ja Sankovo. Need rajati XX sajandi algul, mil vene päritolu ümberasujad ostsid sealselt mõisnikult Švedovilt ligi 4,5 ruutkilomeetrit maad.

1926. aastal likvideeriti Gomeli kubermang. Sel ajal läksid need külad Brjanski kubermangu Novozõbkovi maakonda, seega ka VNFSV koosseisu.

Teise maailmasõja ajal liitusid pea kõik külade elanikud partisanidega. See tõi kaasa tragöödia, kui saksa karistussalklased põletasid maha valgevene küla Vhatki, pidades sealseid elanikke partisanideks. Ka Medvežje ja Sankovo külad põletati maha.

Algselt ei olnud tegemist enklaaviga, enklaaviks kujunes piirkond Teise maailmasõja järel, mil piire korrigeeriti. Enklaavi eraldab ülejäänud Venemaast ligi 800 (minimaalselt 570) meetrit soiseid alasid.[3]

1926. aastal oli Medvežje külas 159 elanikku, Sankovo külas aga 165 elanikku. 1979. aastal oli Medvežjes elanikke 95, Sankovos aga 76. Aastal 1989 oli Medvežje elanike arv 49, Sankovo elanike arv aga 34.

Piirkond kujunes Tšornobõli katastroofi järel üheks saastatumaks piirkonnaks. 1991. aastal võeti vastu otsus, millega Sankovo küla kujunes keelutsooniks, kus oli keelustatud mitte üksnes elamine, vaid ka igasugune muu tegevus. Medvežje küla kujunes piirkonnaks, kust elanikud tuli ümber asustada. Sellest ajast peale on enklaav elaniketa.[4]

ViitedRedigeeri