Ava peamenüü
Mati Karelson 2006. aastal

Mati Karelson (sündinud 27. detsembril 1948 Tartus) on eesti keemik, Eesti Teaduste Akadeemia liige.

Sisukord

HaridusRedigeeri

Aastal 1967 lõpetas ta Tartu 5. Keskkooli ja 1972 Tartu Riikliku Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna. Aastal 1975 kaitses ta TRÜ-s keemiakandidaadi kraadi orgaanilise keemia erialal.

TöökäikRedigeeri

Aastatel 1972–1975 oli ta Tartu Riikliku Ülikooli orgaanilise keemia kateedri teadur, 1975–1985 keemilise kineetika ja katalüüsi laboris vanemteadur, 1985–1988 sektorijuhataja ja 1988–1992 juhataja. Aastail 1992–2004 oli ta Tartu Ülikooli teoreetilise keemia korraline professor ja 1999–2002 Tartu Ülikooli Tehnoloogiakeskuse direktor. 2005. aastast on ta Tartu Ülikooli molekulaartehnoloogia professor.

Töötas TTÜs 2004–2015: keemiainstituudi molekulaartehnoloogia erakorraline professor 2004; molekulaartehnoloogia professor 2005–2014; õppetooli juhataja 2004–2014.

Ta on külalisteadlase ja -professorina viibinud USA-s (Florida Ülikool), Suurbritannias (Londoni ja Oxfordi Ülikool), Saksamaal (Kieli Ülikool, Max Plancki Astrofüüsika Instituut) ja mujal.

Ta on olnud ka Eesti Vabariigi peaministri teadusnõunik (2007-2014).

TeadustööRedigeeri

Mati Karelson on rahvusvaheliselt tunnustatud keemiateadlane, molekulaardisaini ja molekulaartehnoloogia suuna rajaja Eestis. Tema peamised uurimisvaldkonnad on kondenseeritud keskkondade kvantteooria, keemiliste ühendite reaktsioonivõime uurimine, kvantitatiivsed struktuur-aktiivsus/omadus sõltuvused, keemiliste ühendite tehnoloogiliste omaduste ja protsesside modelleerimine, heterotsükliliste ühendite keemia, tehisintellekt keemias, molekulaartehnoloogia ja biomeditsiiniline keemia.

Ta on loonud molekulaardeskriptorite alusel töötavaid arvutisüsteeme, mis võimaldavad ennustada keemiliste ühendite ja materjalide omadusi. Muuhulgas uurib ta võimalusi tarkvara abil kemikaalide mõju määramiseks, mis lubaks säästa katseloomade elu. Samuti on Mati Karelson olnud pioneer koostöö arendamisel Eesti ettevõtlusega.

Tema juhendamisel on kaitstud arvukalt doktoriväitekirju ning magistri- ja diplomitöid.

Ta on avaldanud üle 200 teadusartikli, mitu monograafiat, olnud mitme kooliõpiku kaasautor ja mitme erialase ajakirja toimetuskolleegiumi liige.

LiikmesusRedigeeri

TunnustusedRedigeeri

VälislingidRedigeeri