M-riik (kasutusel ka mõisted M-valitsus, M-valitsemine, avaliku sektori mobiiliteenused) on E-riigi osa. E-riik tähendab informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamine eesmärgiga parandada avaliku sektori organisatsioonide toimimist. M-riigi puhul on tehnoloogiliste vahendite hulk piiratud mobiilsete seadmetega, nagu näiteks mobiiltelefonid, pihu- ja tahvelarvutid.[1]

Seoses mobiiltelefonide laialdase levikuga on paljud avaliku sektori organisatsioonid otsustanud lisaks e-teenustele pakkuda ka mobiililahendusi. Vähem arenenud riikides, kus mobiiltelefone on rohkem kui internetiga ühendatud arvuteid, on M-riik sageli E-riigist eraldiseisev valdkond, kuna teenuseid pakutakse vaid mobiiltelefonidele.[2]

M-riigi teenuste kiirus ja mugavus vähendavad takistusi avaliku sektori teenustele ligipääsemisel, julgustades kodanikke ning teenusepakkujaid uusi tehnoloogiaid aktiivsemalt kasutama. Sellised uued kanalid võimaldavad riigiteenistujatel efektiivsemalt andmeid koguda ja jagada. Lisaks julgustab see kodanikke avalikke teenuseid kasutama ja olema rohkem seotud linna või valitsuse otsustusprotsessiga.[3]

M-riigi lahenduste positiivsed omadused muuda

  • Mobiiltelefonid on väga laialt levinud, 2011. aasta lõpuks on hinnanguliselt 86,7% maailma inimestest mobiilikasutajad.[4]
  • Mobiiliseadmed on inimesega alati kaasas ja alati ühendatud ning valmis kasutamiseks. Suurem osa M-riigi teenustest ei eelda näiteks internetiühenduse leidmist või teatud asukohas paiknemist, vaid on kasutatav igal pool ja igal ajal.
  • Kiire ja efektiivne info liikumine, kus andmed jõuavad kodanikult ametnikuni paberivabalt üle elektroonilise kanali.
  • Lihtne ja ka tehnoloogiavõhikule arusaadav kasutajaliides juhul, kui tegu on lihtsama lahendusega, mis kasutab SMS- või kõnetehnoloogiat.
  • Kuluefektiivsus, mis kaasneb, kui seni teeninduspunktis pakutavaid teenuseid on võimalik M-riigi abil pakkuda ja seeläbi kontorikuludelt kokku hoida.

M-riigi ohud ja kitsaskohad muuda

  • Keerukamad teenused nõuavad keerukamaid tehnoloogilisi lahendusi, mis on saadavad piiratud hulgal telefonidel.
  • Mobiiliseadme klaviatuur raskendab teksti sisestamist, mis teeb mõningate teenuste protsessi keerulisemaks võrreldes näiteks E-riigi lahendustega.[5]
  • Teenuste arendamise suhteline keerukus.
  • Sageli puudulik seadustik, mis takistab osade teenuste käivitamist.

M-riigi lahendused praktikas muuda

Kõige rohkem on levinud sellist tüüpi teenused, mida pakub avalik sektor (ka koostöös erasektoriga) kodanikule. Lisaks sellele on ka teenuseid avalikult sektorilt ettevõtetele, asutusesiseseks kasutamiseks ning teatud mööndustega võib M-riigi alla liigitada ka erasektorilt kodanikele pakutavad teenused, mis oma olemuselt on avalikud hüved (näiteks ühistranspordi mobiilipilet, mobiiliparkimine). Avaliku sektori teenusepakkujad võib jagada kaheks: kohalikud omavalitsused ja keskvalitsuse tasemel organisatsioonid.

Näiteid Eestis pakutavatest teenustest muuda

  • M-klassijuhataja. Tartu linna koolide õpetajatel on võimalus enda õpilaste või lapsevanemate mobiilidele saata SMS sõnumeid.
  • Eksamitulemused SMSi teel. Riiklik Eksami- ja kvalifikatsioonikeskus saadab gümnaasiumi lõpueksami sooritanute mobiilile sõnumi eksamitulemusega.
  • Jõulukuuse ostmine mobiiliga. RMK pakub võimalust ise riigimetsast endale jõulukuusk koju tuua ja selle eest telefonikõnega maksta.
  • Mobiil-ID sarnaneb Eesti ID-kaardi lahendusega, aga isiku tuvastamine toimub mobiili abil ilma, et selleks läheks vaja ID-kaarti või ID-kaardi lugerit. Mobiil-ID abil saab näiteks e-valimiste ajal enda isikut tuvastada.

Näiteid mujal maailmas toimivatest teenustest muuda

  • BloodbankSMS aitab Keenia keskhaiglal suhelda väiksemate piirkondlike haiglatega. Doonoriverd säilitatakse vaid suuremates haiglates, kes omakorda väiksemaid haiglaid varustavad. Info paremaks liikumiseks loodi lahendus, kus kohaliku haigla töötajad saavad SMSi abil pärida vajaliku veregrupi varude hulka keskhaiglas.[3]
  • Suurbritannias Manchesteri linnas saadetakse kodanikele ja ettevõtetele 30 sekundi jooksul mobiiltelefonile sõnum juhul, kui on toime pandud mõni terroriakt.[3]

Viited muuda

  1. Emmanuel Lallana (2008), https://web.archive.org/web/20111117214007/http://www.egov4dev.org/mgovernment/index.shtml
  2. Ibrahim Kushchu, A. Farshid Ghyasi (2004), "m-Government: Cases of Developing Countries", https://web.archive.org/web/20120227200619/http://www.mgovernment.org/resurces/mgovlab_afgik.pdf
  3. 3,0 3,1 3,2 Rain Rannu, Triin Mahlakõiv, Siim Saksing (2008), "Mobile Government 2010 and Beyond", https://web.archive.org/web/20111215221317/http://www.mobisolutions.com/files/Mobile%20Government%202010%20and%20Beyond%20v100.pdf
  4. International Telecommunication Union, http://www.itu.int/ITU-D/ict/statistics/
  5. Külvi Noor, Hannes Astok, Annika Udelepp, Triin Mahlakõiv, Lauri Kinkar (2011), "Digi-tv ja mobiiltelefoni kasutusvõimalused avalike teenuste osutamisel", http://www.riso.ee/et/files/DigiMobi_uuring_2011_final.pdf[alaline kõdulink]