Märkmepaber on paber, mida kasutatakse märkmete tegemiseks. Märkmepaberit toodetakse väikeste lehtedena, mis võivad olla nelinurksed või erikujulised, valged, värvilised, joonitud, ruudulised või muu kujundusega.

Liimiga märkmepaberi kaasleiutaja Arthur Fry

Märkmepaberi lehtede tagaküljel võib olla liimiriba, mille abil saab kinnitada märkmeid dokumentidele ja teistele pindadele. Nõrgalt kleepuv liimiriba lubab märkmeid kergelt kinnitada ning eemaldada ja kleepida teise kohta, ilma et jätaks jälgi. Esialgselt väikesed kollased ruudukujulised märkmelehed on tänapäeval saadaval mitmes toonis, kujus ja suuruses. Kuigi ettevõtte 3M patent Post-It märkmepaberitele aegus 1997. aastal, jäi märkmepaberile iseloomulik kollane värv nende kaubamärgiks.

Ajalugu muuda

1968. aastal püüdis USA teadlane Spencer Silver firmas 3M (tol ajal Minnesota Mining and Manufacturing Company) välja töötada väga tugevat liimi. Selle asemel avastas ta juhuslikult nõrgalt kleepuva, korduskasutatava ja survetundliku liimi. Silver rääkis firmas 3M aastaid oma nõrga liimi potentsiaalist, kuid keegi ei kuulanud. 1974. aastal läks tema kolleeg Arthur Fry Silveri seminarile ning hoides käes lauluraamatut, mille vahelt järjehoidjad ära kukkusid, nägi Fry liimil kasutusvõimalust, mille peale keegi teine ei osanud mõelda. Kui paberist järjehoidjatele Silveri liimi lisati, oligi liimiga märkmepaber leiutatud.[1]

3M lasi toote poodidesse müüki 1977. aastal neljas linnas, kuid tulemused valmistasid pettumust. Aasta hiljem hakkas 3M Boises Idahos otse tarbijatele tasuta näidiseid jagama. 94% inimestest, kes märkmepabereid proovisid, ütlesid, et ostaksid seda toodet. 1979. aastal hakati toodet terves riigis tutvustama ja müüma nimega Post-It. Järgmisel aastal suundusid nad Kanada ja Euroopa turule.[2]

2003. aastal tuli 3M välja tootega Post-It Brand Super Sticky Notes, millel oli tugevam liim, et see paremini vertikaalsel ja ebatasasel pinnal kleepuks. [3]

Kuni 3M-i patendi aegumiseni 1997. aastal toodeti Post-It tüüpi märkmepabereid ainult firma 3M tootmishoones USA Kentucky osariigis Cynthianas.

Viited muuda

  1. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. juuni 2016. Vaadatud 18. mail 2016.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  2. http://www.snopes.com/business/origins/post-it.asp
  3. Penelope Green (2007). "Post-it: The all-purpose note that stuck". The New York Times.