Mägihaigus (ka mägitõbi, mäehaigus) on tervisehäire, mida põhjustab hapniku vähesus kõrgel mägedes viibimisel. Mägironijad kogevad suhteliselt lühikese aja jooksul järsku õhu hapnikusisalduse vähenemist, mis tekitab organismis ootamatu hapnikupuuduse. Selle sagedasemateks tagajärgedeks ja mägihaiguse sümptomiteks on peapööritus, peavalu, oksendamine, väsimus, unehäired ja hingamisraskused.

Enamikku inimesi tabab mägihaigus alles 2500 meetri kõrgusel ja kõrgemal. Riskiteguriteks on varasemad mägihaiguse hood, aktiivne liikumine ja kiire tõus. Hea füüsiline vorm tavaliselt ei vähenda mägihaiguse riski. Mägihaiguse vältimiseks soovitatakse liikuda kõrgemale aeglaselt, mitte rohkem kui 300 tõusumeetrit päevas. Mägihaigust leevendab madalamale laskumine ja piisav vedeliku joomine.