Ava peamenüü

Loov enesetõhusus (creative self-efficacy) on isiku uskumus oma võimetesse välja pakkuda loovaid lahendusi[1] ning käitumisviise[2]. See on soov ja oskus olla uuendusmeelne, täita mistahes ülesanne vähemalt isikule endale uudselt[1][3]. Kui inimene usub, et ta on loov, siis seda tõenäolisemalt ta tegutseb erinevates olukordades loovalt [1].

Isik, kellel on kõrge loov enesetõhusus, on pühendunud, paindlik, püsiv ning valmis pingutusteks[4]. Ta usub, et võib välja pakkuda suurepäraseid ideid, on hea kujutlusvõimega ning julgeb oma uusi mõtteid välja öelda[3]. Kõrgema loova enesetõhususega inimesed on uudishimulikumad, julgevad enam riskeerida ja mõtlevad loovamalt [5].

Loovus on kõige laiema määratluse järgi asjakohase ja väärtusliku uudsuse (idee, käsituse, meetodi, materjali või eseme) genereerimine inimtegevuse eri valdkondades[6].

Enesetõhusus on hinnang oma suutlikkusele organiseerida või sooritada mingeid tegevusi või käitumist ehk enesekohane teadmine mis põhineb inimese eneseteadlikkusel ja tema teadmistel enesest[4].

Kuidas loov enesetõhusus mõjutab inimese tegevustRedigeeri

Loovalt elamine on loomulik osa igapäevaelust ning hästi elamise põhikomponent. Peamine, elada hästi ning luua ilu tegevustes, mis on täiesti tavalised ja maalähedased. Hea elu on kui tillukestest sammudest moodustuv igavesti muutuv protsess, mitte ülim seisund või tulemus.

Meie väikesed igapäevaelu tegevused ja valikud liituvad suuremateks kogumiteks, mida mõnikord iseloomustatakse sõnaga „kaos“. See võib viia meid uue, üllata arusaamiseni[7]. Maailm muutub kiiresti ning inimesed ja organisatsioonid peavad õppima pidevate muutustega tõhusalt kohanema. Hea kohanemise tagab paindlikkus ja võime näha asju uuest perspektiivist. Seega räägitakse üha rohkem loovusest ja innovatsioonist, mis on olulised uute teadmiste omandamisel ning võimaldavad näha ja lahendada probleeme erinevatest vaatenurkadest.

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 Tierney, P., & Farmer, S. M. (2002).Creative self-efficacy: Its potential antecedents and relationship to creative performance. Academy of Management Journal, 45(6), 1137-1148
  2. Beghetto, R. A. (2006). Creative Self-Efficacy: Correlates in Middle and Secondary Students. Creativity Research Journal, 18(4), 447–457
  3. 3,0 3,1 Mitchell, T. R., Gist, M..E. (1995). Responses to Successful and Unsuccessful Performance: The Moderating Effect of Self-Efficacy on the Relationship between Performance and Attributions. Organizational Behavior and Human Decision Processes, 62(3), 286-299
  4. 4,0 4,1 Bandura, A. (1977).Self-efficacy: Toward a unifying theory of behavior change. Psychological Review, 84, 191-215
  5. Gong, Y., Huang, J-C., Farh, J-L. (2009). Employee learning orientation, transformational leadership, and employee creativity: the mediating role of employee creative self-efficacy. Academy of Management Journal 52(4), 765–778
  6. Runco, M. A. (2012). The Standard Definition of Creativity. Creativity Research Journal, 24(1), 92–96
  7. Schuldberg, D. (2007). Living Well Creatively: What’s Chaos Got to Do With It? In R. Richards (edit.), Everyday Creativity and New Views of Human Nature (pp.55-75). American psychological Association. Washington, DC