Londoni Eesti Selts

See artikkel räägib Suurbritannias tegutsevast seltsist; Kanadas tegutseva seltsi kohta vaata artiklit Londoni Eesti Selts (Kanada)

---

Londoni Eesti Selts (edaspidi "LES" või "selts") asutati 7. juulil 1921 tolleaegses Eesti Vabariigi Esinduses Londonis. Selts loodi Eesti haridusseltside põhimõttel ja asutamiskoosolekul astus liikmeks 25 kohalolijat. LES oli ainsaks eestlaste seltskondlikuks organisatsiooniks Inglismaal kuni 1947. aastani. Selle ajani oli seltsi eesmärgiks ühendada kõiki eestlasi Suurbritannias ning luua sidemeid kaasmaalastega muudes maailma paikades. Ka peale Inglismaa Eestlaste Ühingu ("IEÜ") asutamist püsis põhimõte, et vanima eestlaste organisatsioonina koondab LES enda umber üle kogu Inglismaa kõiki neid eestlasi kelle läheduses ei ole IEÜ osakondi ja kes soovivad kuuluda seltsi.

Seltsi eesmärgid ja tegevusalad

LES-i eesmärkideks võeti juba algusest eestlaste kokkuhoidmine ja omavahelise läbikäimise organiseerimine rahvuslikus ja sõbralikus koostöö vaimus. 1954. aastal kinnitatud põhikirjast alates on LES-i peaeesmärgiks "Eesti iseseisvust säilitada ja innustada Londonis ja Londoni ümbruses elavaid eestlasi ja Eesti sõpru rahvusliku kultuuri eripära säilitama, edasi arendama ja tutvustama teistele rahvastele." Kauaaegne LES-i esimees ülempreester Nigul Hindo kirjutab, et seltsi ülesandeks on läbi aastate olnud soov luua eesti vaimulaadile meelepärast keskust ning võimaldada Londoni suurlinnas kõigile eestlastele omavahelist kokkusaamist ning sobivat seltskondlikku meelelahutust ja mõistlikku ajaviidet ühiste koosviibimiste näol laulu ja mängu kaasabil. Läbi aegade on LES ka püüdnud pakkuda külalislahkust ja kaaseestlastega kohtumise võimalusi, seda eriti lühiajaliselt Londonit külastavatele eestlastele. Oma üritustega on LES pakkunud meelelahutust Londoni eesti kogukonnale.

Juba algaastatel toimis seltsi ruumides lugemislaud ajalehtedega ja raamatukogu, õpiti ja kanti ette näidendeid, korraldati kohviõhtuid ja seltskondlikke ajaviitemänge, kuid peeti ka kõnesid, lauldi ühislaule ja tehti "väikest jalakeerutust" grammofonimuusika saatel. Suuremad kokkutulekud olid harilikult Eesti Vabariigi aastapäeval, emadepäeval, jõulupühal ja väliseesti päeval. Praegu on seltsi organiseeritud suurem koosviibimine jõulupidu.

LES on rahvus-kultuuriline organisatsioon – tema koosolekuil ja nimel ei ole lubatud propageerida isiklikke poliitilisi vaated. Seltskondlik organisatsioon ei või asuda mitte ühegi erakonna poliitilisele seisukohale, vaid peab jääma erapooletuks. Kuid seltsi liikmed ise oma eraelus võivad vabalt kuuluda ja tegutseda kõigis seaduste poolt lubatud poliitilistes organisatsioonides; aga nende isiklik maailmavaade ei tohi takistada ega häirida seltskondlikku tegevust ning haridus- ja kultuurielu ettevõtmisi.

Seltsi juhatus

Seltsi juhatus valitakse üheks aastaks LES peakoosolekul. Seltsi juhatuses on esimees, laekur ja kirjatoimetaja.

Esimeeste loend

• 1921–1927 Johan Palmer
• ... Eugen Johanson
• 1935–1937 Erich Sarv
• 1937–1939 Boris Jakobson
• 1939–1941 Ernst Johannes Kollist
• 1941–1942 Elsa Mändla
• 1942–1946 Magnus Kolk
• 1946–1952 Endel Aruja
• 1952–1963 Nigul Hindo
• 1963–1966 Otto Pärnsalu
• 1966–1974 Juhan Pruuden
• 1974–1977 Arnold Ojasoo
• 1977–1979 Erika Pärnsalu
• 1979–1987 Helmut Heinastu
• 1987–1992 Tamara Maripuu
• 1993 Linda Reinbach
• 1994–1995 Katrin Legrain
• 1996 Linda Reinbach
• 1997–1999 Artur Sepp
• 2000–2006 Avo Hiiemäe
• 2007 Margit Luuka
• 2008 Janika Värk
• 2009–2011 Priidu Rebane
• 2012–2014 Ave Siilak
• 2015–2017 Evelin Siilak
• 2018– Tiia Avastu

Liikmed

LES-i liikmete arv on läbi aastate olnud muutlik. Seltsi nimekirjade järgi on ametlik liikmesus olnud järgmine järgmine: 1921. aastal – 25 liiget, 1929. aastal – 30; 1937. aastal – 50; 1941. aastal – 81; 1948. aastal – 479; 1951. aastal – 202; 1960. aastal – 128; 1968. aastal – 118; 1985. aastal – 95; 1998. aastal – 78.

Vaata ka

• Londoni Eesti Seltsi Rahvatants

Välislingid

• Koduleht