Liugelaager ehk radiaallaager, mõnes kasutusalas nimetatud ka puksiks, on mehaaniline element, mida kasutatakse pöörlevate võllide ja statsionaarsete tugielementide vahelise hõõrdumise vähendamiseks. Liugelaagreid kasutatakse peamiselt pöörleva võlliga masinates. [1] Liugelaagrite eelised teiste laagrite ees on vastupanu suurtele pöördejõududele ja sõltuvalt materjalist ka vastupidavus korrosioonile, vesikeskkonnale või kõrgetele töötemperatuuridele. [2]

Liugelaagri CAD joonis


Liugelaagrite ehitus muuda

 
Sfääriline liugelaager

Liugelaagrid koosnevad tavaliselt kahest osast. Ühel pool on fikseeritud osa, mis kannab koormusi ja teisel poolt pind, mis kulub ning puutub kokku liikuva elemendiga. Efektiivsuse suurendamiseks kasutatakse koostamisel tavaliselt madala hõõrdeteguriga materjale või lisatakse osade vahele määrdeainet. [3] Liugelaager võib olla konstrueeritud terviklaagrina või poolitatuna. Esimesi saab kasutada vaid juhul, kui on võimalik laagerduse koostamine telgsuunas. [4]


Liugelaagrite materjalid muuda

 
Eri suuruses poolitatud liugelaagrid

Sõltuvalt rakendusest, mõjuvatest jõududest ja kiirusest kohandatakse vastavalt ka liugelaagri materjalid. [5] Laagrimaterjali puhul on kasulikud omadused väikesed hõõrdekaod, kulumiskindlus, piisav väsimustugevus ja hea soojusjuhtivus, erandjuhtudel veel ka kuuma- ja korrosioonikindlus [4]. Sageli kasutatavad materjalid on vase-, tina-, tsingi- ja pliisulamid, õliga immutatud paagutatud materjalid, hallmalmid, kumm, tehnokeraamika ja plastid. [5] [4]

Laagrite määrimine muuda

Liugelaagrite olulisemaks töövõimelisuse kriteeriumiks on kulumiskindlus, mis on seotud laagri hõõrderežiimiga. Vältimaks häireid töötamisel kasutatakse määrdeid. Võtted määrde sisestamiseks laagrisse sõltuvad sellest, kas laager on ette nähtud töötamiseks hüdro-/aerodünaamilisel režiimil või mitte, milline on koormuse iseloom (suunalt püsiv või tsirkuleeriv) ning rakendamine (kas tapile või rummule). [4]

Vaata ka muuda

Viited muuda