Lingvistikaolümpiaad

Lingvistikaolümpiaad on õpilastele mõeldud võistlus lingvistikas.

Eesti lingvistikaolümpiaad muuda

Eestis on lingvistikaolümpiaad toimunud alates 2003. aastast.[1] Eesti lingvistikaolümpiaadil toimub eelvoorus saavad osaleda 9.–12. klasside õpilased, igast koolist maksimaalselt 10 õpilast. Nooremad saavad osaleda soovi avaldades erandkorras. Eelvooru paremusjärjestuse alusel kutsutakse 40 esimest õpilast Tartus toimuvale lõppvooru, mille neli parimat pääsevad rahvusvahelise olümpiaadi meeskonda. Võistkonna liikmetele toimub täiendav lingvistikalaager, millest osavõtt on üldjuhul rahvusvahelisele lingvistikaolümpiaadile pääsemise eelduseks. Võimalusel kutsutakse paremusjärjestuse alusel laagrisse veel 12 õpilast, eelistades 9.–11. klasside õpilasi, kes saavad harjutada järgmiseks eesti lingvistikaolümpiaadiks.[2]

Rahvusvaheline lingvistikaolümpiaad muuda

Esimene rahvusvaheline lingvistikaolümpiaad (ingl International Olmpiad of Linguistics ehk IOL) toimus 2003. aastal Bulgaarias Borovetsis. Eestlased on osalenud igal rahvusvahelisel lingvistikaolümpiaadil.[3]

Rahvusvahelisel lingvistikaolümpiaadil on üks kuuetunnine individuaalvoor, kus lahendatakse viit ülesannet, ja üks (enamasti neljatunnine) meeskonnavoor, kus neljaliikmeline meeskond lahendab üht ülesannet. Võistlusel võivad osaleda õpilased, kes on võistluse esimesel päeval nooremad, kui 20 aastat.[4]

Koroonapandeemia tõttu jäi 2020. aastal rahvusvaheline lingvistikaolümpiaad ära[5] ning toimus 2021. aastal virtuaalselt.[6]

Ülesanded olümpiaadil muuda

Eesti lingvistikaolümpiaadidel kasutatud ülesanded on raamatutes "Lingvistikaülesandeid"[7] ja "Viis tosinat lingvistikaülesannet"[8]. Veebis leiab neid Teaduskooli arhiivist[1] ja Eesti lingvistikaolümpiaadide ülesannete lehelt[9]. Eesti lingvistikaolümpiaadidel olnud ülesandeid saab vaadata vastavalt kaardilt[10].

Nii eesti kui ka rahvusvahelise olümpiaadi ülesanded annavad õpilastele võimaluse süveneda keelelisse mitmekesisusse[2] ning lahendada mõistatusi erinevate keelenähtuste kohta. Seda enamasti vähetuntud keeltes.

Klassikalised olümpiaadiülesannete valdkonnad on järgnevad:

Lisaks sellele on võivad ülesanded olla ka muude süsteemide peale nagu näiteks vöötkoodi[11] või soundexi[12] reeglistliku lahti murdmine.

Eesti lingvistikaolümpiaad eeldab osalejatelt grammatikaterminite tundmist põhikooli programmi tasemel. Ülesanded nõuavad eelkõige loogilist mõtlemist ja analüüsivõimet ning harjutamine ja lingvistikaalased lisateadmised tulevad kindlasti kasuks, kuid ei ole lahendamise eelduseks.[2]

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 Teaduskooli koduleht. "Lingvistikaolümpiaadi arhiiv". Originaali arhiivikoopia seisuga 23.10.2022. Vaadatud 23.10.2022.
  2. 2,0 2,1 2,2 Eesti lingvistikaolümpiaadi žürii. "Lingvistikaolümpiaadi juhend 2022/2023. õppeaastaks" (PDF). Vaadatud 23.10.2022.
  3. Rahvusvahelise lingvistikaolümpiaadi koduleht. "IOL-i toimunud võistluste nimekiri". Vaadatud 23.10.2022.
  4. Rahvusavahelise lingvistikaolümpiaadi koduleht. "IOL-i regulatsioonid". Vaadatud 23.10.2022.
  5. Rahvusvahelise lingvistikaolümpiaadi koduleht (07.04.2020). "IOL-i pressiteade". Vaadatud 23.10.2022.
  6. Rahvusvahelise lingvistikaolümpiaadi koduleht (02.04.2021). "IOL-i pressiteade". Vaadatud 23.10.2022.
  7. Renate Pajusalu, Axel Jagau, Liina Lindström, Piia Taremaa, Pire Teras, Reeli Torn-Leesik, Olga Gerassimenko, Anni Silk (2008). Lingvistikaülesandeid koolidele. Tartu: AS Atlex.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  8. Külli Prillop, Miina Norvik (2017). Viis tosinat lingvistikaülesannet. Tartu: AS Atlex.
  9. Eesti lingvistikaolümpiaadi ülesanded. "Avaleht". Vaadatud 26.10.2022.
  10. Prillop, Külli. "Kaart keeltest, mille kohta on Eesti lingvistikaolümpiaadidel olnud ülesandeid". Vaadatud 26.10.2022.
  11. Rahvusvaheline lingvistikaolümpiaad. "2011. aasta viies ülesanne" (PDF). Vaadatud 23.10.2022.
  12. Rahvusvaheline lingvistikaolümpiaad. "2015. aasta kolmas ülesanne" (PDF). Vaadatud 23.10.2022.