Lielvārde vasallilinnus

Lielvārde vasallilinnus (saksa keeles Alt-Lennewarden) oli Riia piiskopkonna vasallilinnus tänapäeva Lielvārde linna territooriumil Daugava jõe ääres.

Lielvārde linnusemägi 18. sajandil Johann Christoph Brotze kogust

Suhteliselt väike kompleksi põhiosa oli 2 m kõrguse müüri vastu ehitatud 35 m² suurune hoone, mida ümbritses 3–6 m sügav ja kuni 10 m lai vallikraav.^[1]

Riia piiskop Albert andis 1201. aastal Lielvārde piirkonna benefiitsiks Danielile, kes hakkas seal endale residentsi ehitama ilmselt 1206. aastal.^[2] Linnus rajati Dievukalnsi mäele, mis varem oli olnud kohalike liivlaste kultuskoht. Otse uue linnuse vastas, teisel pool Daugava lisajõe Rumbiņa orgu asus liivlaste Lielvārde muinaslinnus.^[1]

1248. aastal on linnust mainitud juba Riia piiskopile ja 1255. aastal Riia peapiiskopile kuuluvana. Linnus oli kasutusel ilmselt kuni 14. sajandini, mil kunagise Lielvārde muinaslinnuse asukohale ehitati Lielvārde piiskopilinnus.^[2]

Pildid muuda

Naaskel ja nuga, nooleotsad, saapa kontsarauad. Kõik leitud Liellvarde vasallilinnuse alalt. 13.-14. sajand.
Põrandakivid 14.-16. sajand. Leitud Lielvarde vasallilinnuse alalt.

Vaata ka muuda

Lielvārde muinaslinnus

Viited muuda

↑ ^1,0 ^1,1 Indriķa hronika. Läti keelde tõlkinud Ābrams Feldhūns; eessõna ja kommentaarid Ēvalds Mugurēvičs. Rīga: Zinātne, 1993. V peatükk, kommentaar 4
↑ ^2,0 ^2,1 "Lielvārdes (Veclielvārdes) pilsvieta, vasaļa pils. Latvijas Piļu un muižu asociācija". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. veebruar 2014. Vaadatud 11. veebruaril 2014.

Välislingid muuda

[Indrik-1] 1,0 ^1,1 Indriķa hronika. Läti keelde tõlkinud Ābrams Feldhūns; eessõna ja kommentaarid Ēvalds Mugurēvičs. Rīga: Zinātne, 1993. V peatükk, kommentaar 4

[liel-2] 2,0 ^2,1 "Lielvārdes (Veclielvārdes) pilsvieta, vasaļa pils. Latvijas Piļu un muižu asociācija". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. veebruar 2014. Vaadatud 11. veebruaril 2014.

[1]

[2]