Leo VII oli paavst 936939. Ta oli 126. paavst.

Leo VII
Valitsemisaja algus 3. jaanuar 936
Valitsemisaja lõpp 13. juuli 939
Eelkäija Johannes XI
Järeltulija Stephanus VIII
Sünnikoht Rooma
Surmakuupäev 13. juuli 939
Surmakoht Rooma

Leo (Leone) sündis Roomas ja oli Christophoruse (Cristoforo) poeg. Salvador Miranda eeldab, et ta võis olla paavst Leo VI vend.

Leo oli benediktiini munk ja Johannes XI ajal San Sisto kardinalpreester.

Paavstiks saamine muuda

Leo VII valiti paavstiks 3. jaanuaril või 9. jaanuaril 936 Rooma valitseja Spoleto hertsogi Alberico II tahtel.

Kloostrireform muuda

Leo VII kutsus 936 Rooma Cluny kloostri abti Odoni, kes sõlmis Alberico II ja Itaalia kuninga Ugo (Hugues Arles'ist) vahel vaherahu.

Odo viis Roomas läbi ulatusliku kloostrireformi.

Leo VII kinnitas 936 Subiaco ning jaanuaris 938 Déolsi ja Gorze kloostri privileegid.

Suhted Saksa piiskoppidega muuda

Leo VII andis 937 palliumi Hamburg-Bremeni peapiiskopile Adaldagile.

Ta määras Mainzi peapiiskopi Friedrichi apostlikuks legaadiks Saksamaal.

Suhted juutidega muuda

Leo VII käskis Mainzi peapiiskoppi Friedrichit, et too ajaks oma jurisdiktsiooni alla kuuluvatelt aladelt minema juudid, kes keeldusid ristimisest. Samas keelas ta peapiiskopil juute sunniviisiliselt ristida.

Uus kardinal muuda

Leo VII ajal sai kardinaliks hilisem paavst Stephanus VIII.

Leo VII kultuuriloos muuda

936 külastas Roomas kroonik Flodoard de Reims, kes kohtus paavstiga.

Surm muuda

Leo VII suri 13. juulil 939 Roomas ja maeti Rooma Peetri kirikusse.

Kirjandus muuda

Välislingid muuda

Eelnev
Johannes XI
Rooma paavst
936939
Järgnev
Stephanus VIII