Lennusimulaatorite kasutamine piloodi õppes
Lennusimulaatoreid kasutatakse piloodi õppes selleks, et vähendada õppimise kulu ja harjutada olukordi, mida ei saa päris lennukis teha, näiteks hädaolukordi. Lisaks aitavad lennusimulaatorid pilootidel enda oskusi proovile panna ohutus keskkonnas.[1]
Lennusimulaatorite liigid muuda
Lennusimulaatorid jagunevad nelja tasemesse nende keerukuse alusel. Kõige rohkem nendest kasutatakse taseme D (ingl level D) simulaatoreid, kuna need pakuvad kõige täpsemat lennuki simuleerimise võimalusi.[2]
- Tase A (ingl level A) lennusimulaatoril on ainult kolm liikumisastet, see simulaator on olemas ainult lennukitel, aga väga vähesed on alles.
- Tase B (ingl level B) lennusimulaatoril on samamoodi kolm liikumisastet, aga sellel on palju täpsem aerodünaamiline lennumudel.
- Tase C (ingl level C) lennusimulaatoril on kuus liikumisastet ja sellel peab olema vähemalt 75-kraadine vaateväli pilootidel.
- Tase D (ingl level D) lennusimulaator kuulub kõige kõrgemasse tasemesse ja sellel on palju parema kvaliteediga ja suurema 150-kraadise vaateväljaga ekraanid. Lisatud on mitmed liikumisefektid ja reaalsed kokpiti (ingl cockpit) helid.[3]
Kasutusel olevad lennusimulaatorid muuda
Lennusimulaatoreid toodavad mitu erinevat firmat koostöös lennukitootjatega. Kõige tuntum lennusimulaatorite tootja on CAE (Canadian Aviation Electronics), mis pärineb Kanadast ja asutati aastal 1947.[4] Nende uusim lennusimulaator on CAE 7000XR Series Level D FFS, mis on mõeldud komertslennukite simuleerimiseks.[5]
Üks suurimaid militaarlennusimulaatorite tootjaid on Collins Aerospace, mis on pärit Ameerika Ühendriikidest. Nemad tegelevad peamiselt virtuaalreaalsusega ja toodavad tarkvara simulaatoritele.[6]
Väiksematele lennukitele teeb simulaatoreid näiteks Frasca International, kes pakuvad kategooria B, C ja D lahendusi, näiteks lennukitele CJ1+, KingAir ja helikopteritele Bell 412, Bell 407.[7]
Efektiivsus muuda
Tänapäeval on lennusimulaatorid väga efektiivsed piloodi õppes, kuna kõrge kategooria lennusimulaatorites on samad arvutid ja tarkvara, mida kasutavad päris lennukid. Uuemaid lennukeid juhitakse elektrooniliste signaalide kaudu, mida on kerge simuleerida ka simulaatoris.[3]
Viited muuda
- ↑ M. Masson. „Use and Benefits on Simulators.“ EASA Community Network. https://www.easa.europa.eu/community/topics/use-and-benefits-simulators (Accessed 24.03.2022)
- ↑ J. Hayward. „What is A Level D Simulator?“ Simple Flying. https://simpleflying.com/level-d-simulator/ (Accessed 24.03.2022)
- ↑ 3,0 3,1 European Aviation Safety Agency. „Certification Specifications for Aeroplane Flight Simulation Training Devices.” EASA Europa. https://www.easa.europa.eu/sites/default/files/dfu/CS-FSTD(A)%20Initial%20Issue.pdf (Accessed 24.03.2022)
- ↑ Canadian Aviation Electronics. „History.“ CAE. https://www.cae.com/about-cae/history/ (Accessed 24.03.2022)
- ↑ Canadian Aviation Electronics. „CAE 7000XR Series Level D Full-flight Simulator.“ CAE. https://www.cae.com/civil-aviation/aviation-simulation-equipment/training-equipment/full-flight-simulators/cae7000xr/ (Accessed 24.03.2022)
- ↑ C. Rapids. „Collins Aerospace to provide FAA with cost-effective, highly realistic training device for scientific research on pilot use of head-up display systems.“ Collins Aerospace. https://www.collinsaerospace.com/newsroom/News/2020/01/collins-provide-faa-cost-effective-training-device-scientific-research-pilot-use-hud (Accessed 24.03.2022)
- ↑ Frasca International Flight Simulation. „Full Flight Simulators for Helicopter and Fixed Wing.“ Frasca. https://www.frasca.com/full-flight-simulators/ (Accessed 24.03.2022)