Laondus on iga logistikasüsteemi osa, mis:

  • tegeleb materjalide, pool-  ja lõpptoodete ladustamisega lähtekohas,  lõpp- kohas ja nende kohtade vahelisel liikumisel
  • omab ja edastab infot ladustatavate materjalide ja toodete laoseisu,  asukoha ja ladustamistingimuste kohta.

Laondust  kasutatakse laovarude sailitamiseks logistikaprotsessi kõikidel  etappidel. Laod on  sageli  ühed kulukamad tameahela komponendid,  seetõttu on laonduse korraldusel  oluline tahtsus nii kulude kui klienditeeninduse seisukohalt. [1]

Laondus ja ladustamine tarneahelas lühema või pikema aja jooksul on üldjuhul vältimatu järgmistel põhjustel:

  • tootmine peab kindlustama rütmilisuse tagamiseks ja seisakute vältimiseks toorainete, materjalide, komponentide ja vajadusel ka pooltoodete varud;
  • ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi, enamasti tarnete hilinemisi;
  • ladude abil parandatakse oma ettevõtte tarnekindlust ja teenindustaset;
  • pikad veokaugused suurendavad vajadust ladustamise järele, sest tarnepartiisid üldjuhul suurendatakse veokauguste kasvades;
  • ladude abil kindlustatakse hooajalise tootmise korral ühtlased tarned;
  • ladude abil võimaldatakse hooajalise tarbimise korral toota ühtlaselt.[2]
  1. Ain Kiisler (2011). Logistika ja tarneahela juhtimine. Tallinn. Lk 275.
  2. "Ekspedeerija käsiraamat" (PDF). 2016. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 8.05.2021. Vaadatud 15.04.2022.