Laoleping
„Laoleping on hoiuleping, millega hoidja oma majandus- või kutsetegevuses kohustub vallasasja hoidmisel selle ladustama ja säilitama, hoiuleandja aga kohustub maksma selle eest tasu[1].“ Laoleping on alati tasuline. Ühtlasi on hoidjal lisaks hoidmisele kohustus ka asja ladustada ja säilitada. Peamiselt sõlmitakse laolepinguid seoses veo- ja ekspedeerimislepingutega.[2]
Hoidja kohustused muuda
Asja ladustamise ja säilitamise kohustus muuda
Hoidja põhikohustus on asja hoida seda ladustades ja säilitades. Asja tuleb hoida spetsiifiliselt seda liiki asjade hoidmiseks ette nähtud kohas. Hoidja peab asjad paigutama ettenähtud kohta, kontrollima regulaarselt nende seisundit ja teavitama hoiuleandjat muutustest. Ladustamine peab olema registreeritud, kaubad korrektselt märgistatud ja kaupade laoseisust peab olema ülevaade. Ühtlasi tuleb kontrollida laos käivaid isikuid ja kauba saatedokumente. Hoiuleandjale tuleb tagada ligipääs oma asjadele. Tal on õigus asja üle vaadata ja teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid, välja arvatud toiminguid, mida lepingu järgi peab tegema hoidja. Hoidja peab kauba ladustamisel järgima hoiuleandja juhiseid, millest võib kõrvale kalduda vaid siis, kui need hoidja hinnangul mõistlikud pole. Sellisel juhul tuleb sellest hoiuleandjat teavitada ja oodata edasisi juhiseid. Kui uued juhised ei tule mõistliku aja jooksul, tuleb kasutada mõistlikke abinõusid.[3]
Saadetud asja vastuvõtmisega seotud kohustused muuda
Kui ladustatavat asja ei andnud üle hoiuleandja, vaid see on hoidjale saadetud, peab hoidja tagama hoiuleandjale kahju hüvitamise nõude esitamise võimaluse. Seega peab hoidja esmalt tuvastama asja välised puudused ja kahjustused. Kahjustusi ei pea spetsiaalselt otsima ega nende otsimiseks eksperti kaasama. Kahjustuse või puuduse tuvastamise korral tuleb sellest teavitada hoiuleandjat.[4]
Hoiuleantud asja kindlustamise kohustus muuda
Kui hoiuleandja nõuab asja kindlustamist, tuleb hoidjal asi kindlustada. Kui tegu on pooltevahelise praktikaga või kui seda liiki lepingute puhul on välja kujunenud tava, ei pea hoiuleandja nõuet esitama.[5]
Hoiuleandja kohustused muuda
Laoleping on alati tasuline ja seega on hoiuleandja põhikohustus tasu maksmine. Andes hoiule ohtliku eseme, peab hoiuleandja sellest hoidjat teavitama, asja ise pakkima ning hoidjale vajalikud dokumendid ja teabe andma. Hoiuleandja peab hoidjale hüvitama kulutused, mis ta asja hoidmise jaoks vajalikuks pidas ja tegi.[6]
Laokiri muuda
Laokirjaga pannakse paika hoidja ja laokirja seadusliku valdaja vahelised õigused ja kohustused, kuid määravaks jääb siiski laoleping. Hoidja võib pärast asja hoiulevõtmist väljastada laokirja, mis tõendab tema kohustust asi välja anda. Laokiri võimaldab kaupa käsutada seda ennast üle andmata. Hoidja annab asja välja ainult siis, kui talle tagastatakse laokiri. Laokiri on ka tõendiks, et asi on vastu võetud nii, nagu seda on kirjeldatud.[7]
Laolepingu rikkumine muuda
Laolepingut rikutakse, kui hoidja ei tagasta asja hoiuleandjale õigel ajal või on asi kahjustatud. Hoidja ei ole antud rikkumiste eest vastutav, kui ta on asja hoidnud samasuguse hoolega, nagu ta hoiab enda asju. Kui hoiuleantud asi on ohtlik ja seetõttu hoidjale kahju tekitanud, peab hoiuleandja üldjuhul tekkinud kahju hüvitama. Kahju ei pea hüvitama, kui hoiuleandja polnud asja ohtlikkusest teadlik ja ei pidanudki olema või kui hoidja pidi asja ohtlikkusest teadlik olema.[8] Teatud juhtudel võib hoiuleandja siiski hoidjale tekkinud kahjude eest vastutada olenemata sellest, kas tema rikkumine on vabandatav. Seda näiteks siis, kui pakkimine või tähistamine on ebapiisav, asja ohtlikkusest on jäetud teatamata või dokumentides esineb puudusi.[9]
Laolepingu lõppemine muuda
Laoleping lõppeb hoiulepinguga samadel alustel – tähtaja saabumine või lepingu ülesütlemine. Tähtajatu laolepingu ülesütlemisel peab ülesütlev pool teist poolt üks kuu ette teavitama. Mõjuval põhjusel pole ülesütlemiseks etteteatamistähtaja järgmine vajalik.[10] Hoiuleandjal on õigus asi igal ajal välja nõuda[11]. Hoidjal on õigus asja tagasivõtmist nõuda ainult pärast tähtaja saabumist või lepingu lõppemist[10].
Viited muuda
- ↑ "Võlaõigusseadus § 897".
- ↑ Kalamees, P., Käerdi, M., Kärson, S., Sein, K. (2017). Lepinguõigus. Tallinn: Juura. Lk 522–523.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Kalamees, P., Käerdi, M., Kärson, S., Sein, K. (2017). Lepinguõigus. Tallinn: Juura. Lk 525–526.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Kalamees, P., Käerdi, M., Kärson, S., Sein, K. (2017). Lepinguõigus. Tallinn: Juura. Lk 526–527.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Kalamees, P., Käerdi, M., Kärson, S., Sein, K. (2017). Lepinguõigus. Tallinn: Juura. Lk 527.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Kalamees, P., Käerdi, M., Kärson, S., Sein, K. (2017). Lepinguõigus. Tallinn: Juura. Lk 528.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Kalamees, P., Käerdi, M., Kärson, S., Sein, K. (2017). Lepinguõigus. Tallinn: Juura. Lk 528–529.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Kalamees, P., Käerdi, M., Kärson, S., Sein, K. (2017). Lepinguõigus. Tallinn: Juura. Lk 529–530.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Kalamees, P., Käerdi, M., Kärson, S., Sein, K. (2017). Lepinguõigus. Tallinn: Juura. Lk 530.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ 10,0 10,1 Kalamees, P., Käerdi, M., Kärson, S., Sein, K. (2017). Lepinguõigus. Tallinn: Juura. Lk 533.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ "Võlaõigusseadus § 904".