Langetussälk (ka juhtsälk) on langetuslõikest suurem lõige, mis tehakse langetatava puu sellesse külge, mis suunda soovitakse puu langetada. Langetussälgu ja langetuslõike vahele jäetakse tavaliselt pideriba. Langetussälkude suurust ja kuju varieeritakse vastavalt piirkondlikele eripäradele, ilmastikutingimustele, maastikule, ümbritsevatele tingimustele (teised puud, hooned), aastaajale jne.[1]

Video langetussälgu abil langetamisest
Kettsaega tehtud langetussälk vasemal, keskel läbi lõikamata osa on pideriba, paremal on langetuslõige
Kirvestega raiutud langetussälk

Langetussälk on esimene lõige, mis langetatava puu tüvele tehakse. Sälgu sügavus on sirgel puul vähemalt 1/4 tüüka jämedusest, kaldus või pehastunud puul vähemalt 1/3 tüüka jämedusest. Sälgu ülemine pind moodustab horisontaali suhtes 45–55kraadise nurga, alumine pind on 0–5 kraadi horisontaalist allpool. Kahe paralleelse lõikega tehtaval sälgul on lõigete kõrguste vahe 1/10 tüüka läbimõõdust. Skandinaavia langetussälgu on nii ülemine kui alumine lõige 45 kraadi puu pikitelje suhtes.[2][3]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. "Kuidas langetada puid". Saestuudio. Vaadatud 01.03.2021.
  2. "OHUTUSJUHEND METSAMAJANDUSTÖÖDEL" (PDF). RMK. Vaadatud 01.03.2021.[alaline kõdulink]
  3. "HOW TO FELL A TREE". Chainsawacademy. Vaadatud 01.03.2021.