Lajos Asztalos

Lajos Asztalos (29. juuli 1889 Pécs – 1. november 1956 Budapest) oli ungari maletaja, malefunktsionäär, malekohtunik ja maleliteraat, rahvusvaheline meister (1950), rahvusvaheline arbiiter (1951).

Lajos Asztalosi haud Budapestis Kerepesi kalmistul

Asztalos võitis 1913. aastal meistriturniiri Debrecenis, edestades Richard Rétit. Pärast esimest maailmasõda asus elama Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriiki. Jugoslaavia võistkonna koosseisus osales ta kahel ametlikul (1927, 1931) ja kahel mitteametlikul maleolümpial (1926, 1936). 1926. aastal Budapestis mitteametlikul maleolümpial tuli Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik Ungari järel teiseks ning 1931. aastal maleolümpial Prahas tuli Jugoslaavia neljandaks (mõlemal korral Asztalos mängis teisel laual). 1942. aastal naasis ta kodumaale, kus mängis turniiridel kuni 1948. aastani.

Kui Rahvusvaheline Maleföderatsioon (FIDE) 1950. aastal võttis kasutusele rahvusvahelise meistri nimetuse, oli Asztalos üks neist, kes sai elle nimetuse kohe samal aastal.

Asztalos tegutses ka malefunktsionääri, kohtuniku ja maleliteraadina. Ta oli aastatel 1947–1953 Ungari Maleföderatsiooni asepresident ja 1953–1955 president. Ta oli ka FIDE malefunktsionäär – olnud FIDE kvalifikatsioonikomisjoni sekretär. Tema ilmunud raamatu "A sakkjáték elemei" 'Malemängu elemendid' (kaasautor Jenő Bán, esmatrükk 1949) kaheksas väljaanne ilmus 2005. aastal.

Välislingid

•  Lajos Asztalos – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis