Lahn oli kreisivaba linn Lääne-Saksamaal Hesseni liidumaal, mis moodustati 1. jaanuaril 1977 Hesseni administratiivreformi käigus, kui Gießeni ja Wetzlari linnad omavahel liidendati kreisivabaks linnaks. Et tegu oleks võrdse liitmisega, sai uus linn endale nimeks Lahn läbi linna voolava jõe järgi. Lisaks Gießenile ja Wetzlarile liideti ka Heuchelheimi asulast Gießeni kreisist ning 13 muud Wetzlari kreisi asulat.

Hesseni peaminister Albert Osswald (SPD), kes oli pärit Gießenist, kirjeldas uut linna "Sajanditööna" (Jahrhundertwerk), kuna see tugevdanuks Hesseni keskosa, luues tõmbekeskuse põhjaosa Kasseli ja lõunaosa Frankfurdi vastu.

Linnade liitmine osutus aga vägagi ebapopulaarseks, eriti Wetzlaris, kuna linnal ei olnud ühtset linnasüda. Mõlemad linna osad, Lahn-Gießen ja Lahn-Wetzlar võistlesid omavahel - Gießen oli valitsus-, ülikooli- ja kaubanduskeskus, samas Wetzlar oli tööstus- ja kaubanduskesus. Linnasüdamed olid üksteisest 15 kilomeetri kaugusel, ning linnadevaheline ala (täna Heuchelheimi ja Lahnau asulad) oli väga hõredalt asustatud ja meenutas rohkem külasid. Wetzlari elanikud kartsid strukturaalselt alla jääda suuremale Gießenile ja linna muutumist Gießeni magalaks. Ka uus postiindeks võimendas seda tunnet - Lahni postiindeksiks sai endine Gießeni 6300, kuid kirjad Gießenisse kandsid postiindeksit "6300 Lahn 1" ja Wetzlarisse "6300 Lahn 2". Ka Gießeni ja Wetzlari vahelised elanikud kartsid, et linna laienemise käigus kaotavad nad oma ruraalse karakteri ja kartsid linnadevahelise liikluskoormuse suurenemist.

Ka nime "Lahn" valikut peeti suuresti ebaõnnestunuks - algselt plaaniti linna nimetada Gießen-Wetzlariks, kuid valiti "Lahn", et linnaga liidetud külad saaksid oma nimed liita, kuid linnaelanike arvates polnud nimel ajalugu. Autodele ilmusid kleepsud: "Wenn ich Lahn seh, krieg ich Zahnweh" (Kui ma näen Lahni, saan ma hambavalu"), ka Lääne-Saksamaa liidukantsler Helmut Schmidt märkis, et "'Lottet Lahnis' ei suuda ma ette kujutada" ("Unter einer Lotte in Lahn kann ich mir nichts vorstellen"), mis oli sõnademäng, viidates Johann Wolfgang von Goethe romaani "Noore Wertheri kannatused" tegelase Lottele ja Thomas Manni romaanile "Lotte Weimaris". Linnade liitmisel olid ka poliitilised tagajärjed - 20. märtsil 1977 toimunud Hesseni kohalikel valimistel kaotas liitlinna loomise poolt olnud SPD suurelt CDU kandidaatidele, kes kandideersid Lahni linna vastastena, võites nii 50.7% häältest, linnapeaks valiti Wilhelm Runtsch, kes suri aga juba 20. augustil 1977 ja ta vahetas välja Hans Görnert, kes oli ka Gießeni linnapeaks kuni 1985. aastani.

31. juulil 1979 saadeti liitlinn laiali. Gießen kaotas oma enne Lahni eksisteerimist olnud kreisivaba staatuse ja inkorporeeriti nüüd Gießeni kreisi, kuid sai endale uue Lützellindeni linnaosa linna edelaosas, mis Lahni loomise käigus linnaga liideti. 1. jaanuaril 1981 moodustati Kesk-Hessenis uus Gießeni ringkond ning linn sai selle halduskeskuseks. Wetzlar inkorporeeriti uude Lahn-Dill-Kreisi, linnaga liidendati veel seda ümbritsenud kaheksa asulat, mis olid varem Lahni linna koosseisu inkorporeeritud.