Laadjala kool

Laadjala algkool oli algkool, mis asus Saaremaal Laadjala külas endises mõisahoones aastatel 19181970.

AjaluguRedigeeri

1918. aastal ehitati Laadjala mõisa peahoone ümber koolimajaks ja sama aasta sügisel avati seal Laadjala algkool. Õpilased tulid endistest külakoolidest, mis seni olid asunud talumajades. Esialgu oli koolimajas kaks klassiruumi, hiljem ehitati mõisa köögist juurde kolmas klassiruum. Sõjaeelsetel aastatel tehti koolielus mitmeid uuendusi: rajati õppekatseaed, heakorrastati koolimaja ümbrust, täiendati kooli raamatukogu.

Alanud sõda takistas 1941. aasta sügisel koolitöö algust, täielik koolitöö algas novembri lõpus. 1942/43. õppeaastal avati esmakordselt kolm klassikomplekti: I–II, III–IV ja V–VI klass. Koolis õppis 81 õpilast. 1943. aasta jaanuaris võeti Laadjala algkooli park looduskaitse alla[1]. Järgmine õppeaasta jäi lühikeseks – rinde lähenemise tõttu lõpetati koolitöö juba märtsis. Uuesti saadi tööd alustada alles 15. detsembril. 1943. aastal tehti majas kapitaalremont, hiljem väiksemaid parandusi. Koolimaja valgustati petrooleumilampidega.

1948. aastal lahkusid senised õpetajad töölt ja asemele tulid uued. Noorte õpetajate tulekuga elavnes kohalik kultuurielu. Arseeni Lätt tegutses ka rahvamaja juhatajana ning korraldas pidusid ja tantsuõhtuid. Koolis oli sel ajal 3 klassikomplekti 110 õpilasega. 1949. aasta kevadel tehti koolimajale uus roogkatus, mis tuli aga üsna varsti välja vahetada. 1949/50. õppeaastal avati 7. klass ja kool nimetati ümber Laadjala 7-klassiliseks kooliks.

1951. aastal algas koolide koondamine. Laadjalas suleti 5.–7. klass, osa õpilastest suunati Kaarmale, osa Vaiverre. Õpilasi jäi kooli 44, hiljem hakkas see arv vähenema. Noori perekondi jäi järjest vähemaks. Külainimeste ja nende laste elu muserdas esimeste kolhoosiaastate stiihia ja vaesus. Direktor Helmine Int tunnistati kodanlikuks natsionalistiks ja vallandati. Ta sai uuesti õpetajaks 1961. aastal ja töötas pensionile jäämiseni. Indi järel sai koolijuhatajaks Marta Kolk, kes töötas ametis kuni kooli sulgemiseni 1970. aastal. Ta oli selles koolis kõige kauem (29 aastat) töötanud pedagoog.[2] Veidi enam kui 50 tegevusaasta jooksul sai seal kooliharidust umbes 500 õpilast.

KoolijuhatajadRedigeeri

  • Eduard Int 1918–1938
  • Andrei Klaas 1938–1940
  • Georg Tuuling 1940–1941
  • Aleksander Punab 1942–1945
  • Salme Nääb 1945–1948
  • Linda Tamm 1948–1949
  • Helmine Int 1949–1951
  • Marta Kolk 1951–1970

ÕpetajadRedigeeri

  • Agnes Kindlam 1918–1923
  • Liidia Koov-Tamm 1923–1929
  • Liidia Hark 1929–1932
  • Alviine-End-Saar 1932–1940
  • Helga Teetso-Tuhk 1940–1941
  • Salme Nääb 1942–1948
  • Väino Reinem 1945–1948
  • Ida Kaasik-Parve 1945–1948
  • Erich Truumure 1946–1948
  • Mihkel Triipan 1947–1948
  • Armilde Beljakova 1948-1948
  • Marta Mets 1948
  • Alviine Jürilo-Kerm 1948–1952
  • Arseni Lätt 1948
  • Helmine Int 1948–1964
  • Külli Int 1949
  • Linda Hansen 1949
  • Ester Sepp 1949–1950
  • Aino Kask 1950 (pioneerijuht)
  • Heimar Liik 1950–1951
  • Ella Murd-Maajärv 1951
  • Edna Kesküla 1952–1955
  • Linda Truumure-Kivimäe 1956–1961
  • Leida Saar Poopuu 1964–1970

ViitedRedigeeri

  1. "Laadjala algkooli park võeti looduskaitse alla", Meie Maa, 23. jaanuar 1943, lk 1
  2. Kaarma Koolide Muuseum

VälislingidRedigeeri