Kurisu neeluauk

Kurisu neeluauk (ka: Kurisu koobas) on Hiiumaal, Kurisu küla lähistel olev karstilehter.

Lehtri ülemine serv on umbes 32-meetrise läbimõõduga, alumises osas kitseneb see 12 meetrini ja sügavus 6,2 meetrit. Selles kaob Pihla soost tulev oja maa alla. Suvel, kui oja on väike, võib näha kurisu põhjas paljandumas paest aluspõhja ja mustendamas väikest koopaava. Laskunud järsust nõlvast alla, ilmneb, et koopaava on just nii suur, et saab hädavaevu maa alla roomata. Algul on koopa põhi 3 meetri ulatuses veidi kaldus, tagapool aga horisontaalne. Koopa pikkus on vaid 6 meetrit, kõrgus 0,7 meetrit ja laius ava lähedal 2,7 meetrit. Tagapool laius väheneb ja 6 meetri kaugusel, kust edasi on juba võimatu saada, on laius 0,4 meetrit. Üsna koopaava lähedal jaguneb urgas kaheks: peakäik viib Otste küla suunas, väiksem pöörab täisnurga all paremale. Koobas läheb üle kitsaks lõheks asimuudiga 320 kraadi.

Kurisu koobas olnud vanasti poole laiem. Nüüd on see osalt mulda ja prahti täis. Neeluaugu põhja võib täielikult näha vaid südasuvel kuivaga.

Kevadise suurvee ajal kandub sinna kokku nii palju pinnavett, et kogu lehter on veega täidetud, osa veest voolab ümbrusse laiali ning kogu koht meenutab väikest järve. Ojadel, mis järvekesest välja voolavad, merre väljapääsu ei ole. Suurvee vähenedes nende vool pöördub ja vesi voolab neeluauku tagasi. Mõnel päeval neeluauk täitub, öösel voolab aga tühjaks. Kui vett on juba parasjagu vähe, hakkab vesi vooluaugus keerlema. Kurisusse kaduv vesi tuleb taas maapinnale 3 km kaugusel Pihla küla vanal karjamaal.

Suure neeluaugu ümbruses on mitu väikest karstiava, kus vett neeldub maa sisse veel siis, kui suur lehter on juba kuivaks jäänud.

Legend muuda

Kord olnud põuane suvi, siis aga tulnud suur sadu ja vesi tõusnud jões kõrgele. Neeluaugu lähedal kündnud vaimutüdruk härgadega põldu. Ta viinud härjad kurisule jooma, kuid need libisenud ja kukkunud vette, tõmmates kaasa ka tüdruku. Suurvesi neelanud nad kõik. Hiljem leitud Pihla küla juurest ojast tüdruku punane juuksepael. Sellest peale hakatud neeluauku nimetama "kurjaks suuks", millest aegade jooksul kujunenud sõna "kurisu". (Aitsam, 1937)

Kurisu neeluauk on looduskaitse all.

Kirjandus muuda

Välislingid muuda