Kullamaa Ühispank
Kullamaa Ühispank oli pank, mis tegutses aastatel 1910–1944 Läänemaal Kullamaal.
Esimesed panga asutamise mõtted tekkisid 1907. aastal, kui Kullamaa Põllumeeste Selts ühel oma koosolekul tõstatas laenu-hoiuühingu asutamise küsimuse. Märtsis 1910 saadeti panga põhikiri (millele oli alla kirjutanud 29 isikut) kinnitamiseks.[1]
Laenu-Hoiu Ühisuse esimene koosolek kutsuti kokku 26. septembril 1910 Kullamaa leerimajja. Esimesse juhatusse valiti Henn Pärn, Heinrich Anniko ja Jüri Uustalu; nõukogusse valiti Karl Tiigenberg, Hans Riiberg, Karl Silbermann, Reinhold Laubach ja Karl Reindorf. Algaastail oli ühisus leerimajas avatud vaid laupäeviti.[1]
1914. aastal alanud Esimene maailmasõda tõi panga tegevusse teatava seisaku. Okupatsioonipäevil pank suleti. Eesti iseseisvuse saavutamisega algas Kullamaa Ühispangas uus hoogne tegevus. Laenu-Hoiu Ühisuse tegevuse laiendamiseks muudeti 1926. aastal panga põhikirja ja ühispank hakkas tegutsema Kullamaa Ühispanga nime all. Vahepeal kolis Ühispank Heinrich Anniko majja, kus ta püsis ligi 15 aastat. Aja jooksul muutusid need ruumid kitsaks ning juhatus otsustas leida uued, sobivamad ruumid. 1930. aastal sõlmitigi Kullamaa Põllumeeste Seltsiga ostu-müügileping, mille alusel Ühispank omandas mõttelise poole osa Põllumeeste Seltsi majast ja sellele kuuluvast maast. Ühiselt jätkati toonase rahvamaja ehituse lõpule viimist. Ehitus valmis 1930. aasta sügisel ja sama aasta novembrikuus asus Ühispank oma majja.[1]
1935. aastal oli pangal 650 liiget. Juhatusse kuulusid Heinrich Anniko, laekur Hans Preibach ja G. Kokia. Nõukogu liikmed olid esimees K. Silbermann, esimehe abi A. Einseln, sekretär A. Veinthal, R. Laubach, A. Parbo, J. Reiners, M. Tomingas, O. Lepikson ja J. Kulver.[1]
Pank natsionaliseeriti 1940. aastal.[2]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 "Kullamaa ühispank 25-aastane". Ühistegelised Uudised. 25.10.1935. Lk 6. Vaadatud 01.07.2018.
- ↑ "Natsionaliseeritud ühispangad". Ühistegelised Uudised. 2.08.1940. Lk 2. Vaadatud 01.07.2018.