Kujundav hindamine
Kujundava hindamise all mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed.
Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut.[1]
Termin muuda
Termini määratluses ei ole ühisele kokkuleppele jõutud. Kujundava hindamise sünonüümidega on eri autorid kasutanud ka klassiruumi/klassikeskkonnahindamist, koolihindamist, sisehindamist.[2][3][4] Maria Jürimäe, Anita Kärner ja Leelo Tiisvelt kasutavad terminit "õppimist toetav hindamine". Kujundav hindamine on otsetõlge ingliskeelsest sõnapaarist formative assessment, mis on viimastel aastatel saanud mitmete autorite poolt kriitika osaliseks kui ebatäpne ja segadust tekitav. Sama võib nentida eestikeelse termini kohta, mida on tõlgendatud kui hinnete kujundamist mingil erilisel moel jmt. Kujundavat hindamist on nähtud kui numbritega hindamise alternatiivi või ainult ülimalt positiivse tagasiside andmist õpilasele, vaatamata tegelikule olukorrale. Eesti keeles kasutatakse kujundava / õppimist toetava hindamisega paralleelselt veel mõisteid "õppimist soodustav hindamine", "protsessihindamine", "pidevhindamine", "formatiivne hindamine" ja "formeeriv hindamine".[5]
Olemus muuda
Kujundav hindamine on koostööl põhinev protsess, kus õpetaja ja õpilase vahel räägitakse läbi ja jõutakse arusaamisele ootuste osas ning selles, kuidas tulemust kõige efektiivsemalt parandada.[6] Kujundav / õppimist toetav hindamine sisaldab mitmekülgset info kogumist õppija hetketaseme ja arengu kohta; info analüüsi, lähtudes seatud eesmärkidest ja info kasutamist – vajadusel muudatuste tegemist õppeprotsessis (õppimises ja õpetamises) ning motiveeriva tagasiside andmist. Võtmetegur on õppija kaasahaaratus. Kui õppija teab oma eesmärke ja hetketaset ning on motiveeritud õppima ja arenema, siis loob see tugeva aluse selleks, et areng ka toimuks.[7]
Kujundava hindamise (õppimist toetava hindamise) põhiküsimused ja vastused muuda
- Millal hinnata? Õppetsükli alguses, keskel, lõpus; pidevalt õppe käigus;
- Mida hinnata? Eesmärgiks seatud õpitulemuste poole liikumist / saavutatust;
- Kes hindab? Eelkõige õppija ise, aga ka õpetaja, kaasõppijad jt;
- Kuidas hinnata? Mitmekülgseid, sh autentseid hindamisviise kasutades;
- Mille alusel hinnata? Eelkõige seatud eesmärkide ja õppija enda varasemate tasemetega võrreldes;
- Kui tihti hinnata? Vastavalt vajadusele pidevalt õppe käigus (eelkõige õppija ja õpetaja refleksioonina).
Kujundava hindamise kasulikkus õpetajatele muuda
- Õpetajad saavad kindlaks teha, millised on õpilaste teadmised ja millisel tasemel nad on.
- Õpetajad saavad otsustada, milliseid väiksemaid või suuremaid muudatusi nad peaksid juhendamises läbi viima, et õpilased edaspidi edukamad oleksid.
- Õpetajad saavad luua tasemele sobivaid tunde nii suuremale õpilasgrupile kui ka üksikõpilastele.
- Õpetajad saavad õpilastele anda tagasisidet nende hetketaseme kohta, selleks et aidata neil arengueesmärke püstitada.
Kujundava hindamise kasulikkus õpilastele muuda
- Õpilased on motiveeritumad õppima.
- Õpilased võtavad oma õppimise eest vastutuse.
- Õpetajate kõrval hakkavad ka õpilased osalema hindamisprotsessis.
- Õpilased õpivad väärtuslikke elukestvaid oskusi, nagu enda arengule hinnangu andmine ja eesmärkide püstitamine.
- Õpilased muutuvad enda töö hindamises vilunumaks.
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Põhikooli riiklik õppekava. Vastu võetud 28.01.2010 nr 14. Riigi Teataja I/2010. https://www.riigiteataja.ee/akt/13273133 (vaadatud 12.11.2014)
- ↑ Black, P. 1998. Learing, League Tables and National Assessment: opportunity lost or hope deferred? – Oxford Review of Education, 24(1), 57–68
- ↑ Black, P., William, D. 1998. Inside the black box: Raising standards through classroom assessment. Phi Delta Kappan, 80 (2), 139–148
- ↑ Brookhart, S. M. 2009. Exploring Formative Assessment. ASCD, Virginia: USA
- ↑ Jürimäe, M., Kärner, A., Tiisvelt, L. 2014. Kujundav hindamine kui õppimist toetav hindamine. Tartu: Eesti Ülikoolide Kirjastus, 5, 68
- ↑ Shepard L.A. 2005. Linking Formative Assessment to Scaffolding. Educational Leadership, 63(3), 66–70
- ↑ Jürimäe, M., Kärner, A., Tiisvelt, L. 2014. Kujundav hindamine kui õppimist toetav hindamine. Tartu: Eesti Ülikoolide Kirjastus, 70
- ↑ Jürimäe, M., Kärner, A., Tiisvelt, L. 2014. Kujundav hindamine kui õppimist toetav hindamine. Tartu: Eesti Ülikoolide Kirjastus, 69
- ↑ Boston, Carol. 2002. The concept of formative assessment. Practical Assessment, Research & Evaluation, 8(9)
- ↑ Marzano, Robert J. 2003. What works in schools: Translating research into action. Alexandria, VA: ASCD
- ↑ Stiggins, R.J., Arter, J.A., Chappius, J. & Chappius, S. 2006. Classroom assessment for student learning: Doing it right-using it well. Portland, OR: Educational Testing Service