Kriminaalhooldus

Kriminaalhooldus on riigi järelevalve all tingimisi vabastatud kriminaalkurjategija taasühiskonnastamine.

EestisRedigeeri

Eesti kaasaegne kriminaalhooldussüsteem rakendus 1. mail 1998. Kriminaalhoolduse põhieesmärk on muuta ühiskond turvalisemaks, rakendades vangistuse asemel teisi variante. Selline eesmärk tugineb eeldusele, et kuriteo sooritanud inimese võib jätta vabadusse, kui lisaks järelevalvele tema üle tehakse ka tööd tema kuritegeliku käitumise muutmiseks. Kriminaalhooldustöö koosneb seega kahest poolest: järelevalvest ja taasühiskonnastavatest tegevustest. Need meetmed aitavad vähendada korduvkuritegevust ja sedakaudu suurendada ühiskonna turvalisust. Kriminaalhooldusametniku töö on selgitada välja uue kuriteo toimepanemise riskid ning koos hooldusalusega kavandada ja ellu viia tegevused, mis aitavad vältida uut kuritegu ning soodustavad süüdimõistetu iseseisvat ja seaduskuulekat toimetulekut.

Karistusseadustiku kohaselt peab kriminaalhooldusalune täitma järgmisi nõudeid:

  • elama kohtu määratud alalises elukohas;
  • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  • saama kriminaalhooldusametnikult loa lahkuda elukohast Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  • taotlema kriminaalhooldusametnikult luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
  • saama kriminaalhooldusametnikult loa lahkuda Eesti territooriumilt ja viibida väljaspool Eesti territooriumi.

Kohus võib isikule katseajaks määrata lisakohustusi:

  • heastama kuriteoga tekitatud kahju kohtu määratud ajaks;
  • mitte tarvitama alkoholi;
  • mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;
  • mitte omama, kandma ja kasutama relva;
  • otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks;
  • alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud;
  • täitma ülalpidamiskohustust;
  • mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega;
  • osalema sotsiaalprogrammis;
  • alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

Kui inimene katseaja nõudeid rikub, teeb kriminaalhooldaja hoiatuse või koostab ettekande kohtule. Kohus otsustab katseaja tingimuste muutmise või muutmata jätmise. Kohus võib pöörata karistuse täitmisele ehk saata isiku vanglasse, pikendada katseaega või määrata uusi täiendavaid kohustusi.

VälislingidRedigeeri