Koodijagamine
Koodijagamine on lennunduses sõlmitav koostööleping, milles kaks või enam lennuettevõtet avaldavad ja turustavad sama lendu omaenda firma koodi ja lennunumbri all osana nende poolt avaldatud lennugraafikust. Tavaliselt viib lennu läbi üks vedaja, samal ajal kui istekohti müüvad kõik lepingus koostööd tegevad ettevõtted. Enamikul suurtel lennuettevõtetel on tänapäeval koodijagamislepingud teiste lennufirmadega ning koodijagamine on tähtis osa lennufirmade allianssidest.
"Kood" viitab lennufirmakoodile, näiteks kahekohalisele IATA koodile, ning lennunumbrile. Seega võib näiteks lendu XX224 (lend number 224, mida veab firma XX) müüa lennufirma YY koodi all YY568 ja firma ZZ koodi all ZZ9876. Sel juhul kutsutakse lennufirmasid YY ja ZZ "turustavateks lennufirmadeks" (MKT CXR, lühend ingliskeelsest mõistest marketing carrier – 'turustav vedaja').
Koodijagamine võimaldab lennuettevõtte klientidel tekkinud vajaduse korral lennata palju enamatesse sihtkohtadesse kui muidu, hõlmates ka kaugemaid või kõrvalisemaid kohti, kus pole otstarbekas pidevaid lennuliine pidada. Koodijagamine võimaldab ühtlustada ka pileti- ja pagasihaldust ning lihtsustab lennugraafikute sobitamist.[1]
Ajalugu muuda
1967. aastal sõlmis Ameerika Ühendriikides Richard A. Hensoni lennuettevõte Hagerstown Commuter US Airwaysi eelkäijaga Allegheny Airlinesiga riigi esimese koodijagamise lepingu.[2] Mõistet "koodijagamine" kasutasid esimestena 1989. aastal Qantas ja American Airlines ning 1990. aastal pakkusid need firmad esimesi koodijagamisega lende Austraalia ja USA linnade vahel.[3]
Viited muuda
- ↑ "Rahvusliku lennufirma Nordica eduelamus – jagame lennukoode tuntud lennufirmadega". www.ohtuleht.ee. Vaadatud 26. detsembril 2023.
- ↑ "The Hagerstown Commuter history from Americas, USA". Airline History (Briti inglise). Vaadatud 26. detsembril 2023.
- ↑ Financial Review, November 21, 1989