Koobaltroheline

keemiline ühend

Koobaltroheline, ka Rinmani roheline (eesti kirjanduses kohtab ka vormi Rinmanni roheline[1]) on türkiisja varjundiga külmrohelise värvusega anorgaaniline värvipigment. Kõige rohkem kasutatakse õlivärvides ja tsemendi toonimiseks, aga ka akvarellvärvides ning keraamikaglasuuridele ja emailidele värvi andmiseks.

Koobaltroheline saksakeelse sildiga klaaspurgis

Värvainete indeksis on koobaltrohelise tähised PG19 (Pigment Green 19) ja CI 77335. Ühendi CAS-number on CAS 8011-87-8.

Ajalugu muuda

Ühendi sünteesis esimest korda 1780. aastal rootslane Sven Rinman (1720–1792). Johan Arvid Hedvall täpsustas 1912. aastal koobaltrohelise valmistamisprotsessi ja tema uurimused ainete reaktsioonivõimaluste kohta tahkes olekus olid esimesed sammud tahkisekeemia kujunemisel.

Koobaltrohelist kasutati pigmendina alates selle sünteesimisest 18. sajandi lõpul, aga ta on jäänud pigem harva kasutatavaks pigmendiks. Suurim populaarsus jääb 19. sajandi esimesse poolde[2].

Omadused muuda

Koobaltroheline on külmroheline kristalliline pulber, keemiliselt stabiilne ja kasutatav kõigis maalimistehnikates. Pigmendi värvus on tugev ja valguskindlus hea, kuid värvuse katvus ja pigmendi omadus värvi anda on vähesed, seda saab kasutada vaid laseeriva värvina. Samuti on pigmendi tootmine kallis.

Koostis muuda

Koostiselt on koobaltroheline kahe oksiidi, koobalt(II)oksiidi CoO ja tsinkoksiidi ZnO ühend, mis tekib kahe oksiidi segamisel lahuses (Zn1−xCoxO, ka CoO · ZnO). Ühendi tekkimisel Co(II)-ioonid asendavad osa tsinkoksiidi Zn(II)ioone vurtsiidi heksagonaalses kristallivõres. Roheline toon sõltub koobalti osakaalust, rohkem koobaltit ühendi koostises annab tumedamat rohelist värvi pigmendi[3]. Samuti muudab ühendi tooni kuumutamise kestus saamisprotsessil.

Rinmani rohelist võib saada ka tsingi ja koobalti soolade segamisel, näiteks nitraatidest, karbonaatidest või oksalaatidest. Ained peenestatakse pulbriks, segatakse hoolikalt kuivalt või vesilahuses ning segu kuumutatakse ahjus.

Reaktsioonivõrrand koobaltrohelise moodustumise kohta tsinkoksiidi ja koobaltnitraadi kuumutamisel:

(1-x)ZnO + xCo(NO3)2 → Zn(1-x)CoxO + 2xNO2 + ½xO2

Mõju tervisele muuda

Koobaltroheline ei ole otseselt mürgine, kuid kuulub pigmentide hulka, mis võivad tekitada nahaärritust ja allergiat ja mille kohta on müüjad kohustatud väljastama hoiatuse[4][5][6].

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. M. Tammert. Värviõpetus. Tallinn, 2006
  2. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. juuni 2019. Vaadatud 17. juunil 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  3. http://www.artiscreation.com/green.html#PG19
  4. http://www.seilnacht.tuttlingen.com/Lexikon/Cobalt.htm
  5. http://www.artiscreation.com/green.html#PG19
  6. https://shop.kremerpigments.com/en/pigments/pigments-of-modern-age/cobalt-pigments/5129/cobalt-green-bluish-a

Välislingid muuda