Kommunismivastane võitlus Poolas (1944–1953)

Kommunismivastane võitlus Poolas oli aastatel 1944–1953 toimunud võitlus Poola põrandaaluste ühingute ja pärast teise maailmasõja lõppu Poolas võimu üle võtnud Nõukogude Liidu nukuvalitsuse vahel. Sissisõda juhtis Poola poolel juba sõja ajal moodustunud liikumine "neetud sõdurid" (zołnierze niezłomni). Rünnati stalinistliku režiimi asutatud vanglaid, riiklikke julgeolekuameteid, poliitvangide kinnipidamisasutusi ja vangilaagreid.

Kommunismivastane võitlus Poolas
Osa kommunismivastasest võitlusest Poolas (1944–1989) ja Ida-Euroopa kommunismivastastest ülestõusudest
Toimumisaeg 1944–1953 (viimane vastupanuvõitleja Józef Franczak hukkus 1963)
Toimumiskoht Poola Rahvavabariik, Nõukogude Liidu poolt annekteeritud Poola alad
Tulemus kommunistide võit
Osalised
Neetud sõdurid Poola Rahvavabariik
 Nõukogude Liit
Väejuhid või liidrid
Łukasz Ciepliński  Hukati
Witold Pilecki  Hukati
Zygmunt Szendzielarz  Hukati
Józef Kuraś  
Bolesław Bierut
Stanisław Radkiewicz
Nõukogude Liit Konstantin Rokossovski
Nõukogude Liit Lavrenti Beria
Nõukogude Liit Ivan Serov
Väeüksused
Vabadus ja Iseseisvus
NIE
Armia Krajowa Obywatelska
Bataliony Chłopskie
Narodowe Siły Zbrojne
Punaarmee
NKVD
SMERŠ
Poola Rahvaarmee
Sisejulgeoleku Korpus
ORMO
Milicja Obywatelska
Avaliku julgeoleku ministeerium
Jõudude suurus
20 000 vastupanuvõitlejat 2 000 000 punaarmeelast
35 000 NKVD ametnikku
24 000 Poola sõdurit ja Avaliku julgeoleku ministeeriumi ametnikku
Kaotused
8668 hukkunut
79 000 arreteeritut
5000 hukatut
21 000 surnut vangistuses
12 000 hukkunut Poolast
1000 hukkunut NSV Liidust

10 000 hukkunud tsiviilisikut

Jaanuaris 1945 kuulutas Punaarmee poolt ametisse pandud nukuvalitsus Poolas, et natsismivastased liikumised eesotsas Armia Krajowaga on ebaseaduslikud ning kutsus selle liikmeid välja tulema, lubades neile vabadust ja julgeolekut. Paljud vastupanuvõitlejad otsustasid relvad ära anda ning välja tulla, kuid paljud neist arreteeriti ja pandi vangi. Tuhandeid piinati ning saadeti GULAG-i vangilaagritesse või anti libakohtu alla ja hukati (näiteks Uroczysko Barani hukkamisväljadel).[1][2][3]

Repressioonid tõid kaasa Armia Krajowa umbusu uue valitsuse vastu ning selle liikmed kogunesid uuesti salaja, et jätkata võitlust Nõukogude okupatsioonivõimude vastu. Moodustati mitmeid uusi organisatsioone, näiteks Vabadus ja Iseseisvus (Wolność i Niezawisłość), ning vabastati sadu poliitvange. Lõpuks õnnestus võimudel julgeolekuteenistuste ja mõrvarühmade abil enamik "neetud sõduritest" alistada.[4]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Staff writer (18. juuni 2014), "The Secrets of Uroczysko Baran" [Tajemnica Uroczyska Baran], Oddano hołd żołnierzom AK, NSZ, BCh oraz WiN, Międzyrzec.info, originaali arhiivikoopia seisuga 14. august 2017
  2. Lublin112.pl (10. jaanuar 2015), "Uroczysko Baran in Kąkolewnica: the Second Katyn" [Uroczysko "Baran" w Kąkolewnicy: Drugi Katyń], Materiał Dziennikarza Obywatelskiego, Lublin.NaszeMiasto.pl, originaali arhiivikoopia seisuga 14. august 2017
  3. Karolina Bogudał (20. juuli 2017), "At Uroczysko Baran known as Little Katyn, new exhumations to begin" [Uroczysko Baran: trwa poszukiwanie szczątków ludzkich], W Uroczysku Baran w Kąkolewnicy, zwanym Małym Katyniem, rozpoczęły się prace poszukiwawczo - ekshumacyjne, originaali arhiivikoopia seisuga 14. august 2017
  4. Tennent H. Bagley (2007). Spy wars: moles, mysteries, and deadly games. Yale University Press. Lk 120. ISBN 978-0-300-12198-8. Vaadatud 24. mai 2011.