Kommunikatsioon lennunduses
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. (Jaanuar 2024) |
Kommunikatsioon lennunduses ehk suhtlus lennunduses võib olla suhtlus kaaspiloodiga, teise lennuki meeskonnaga, lennujuhtidega, lennukimeeskonnavaheline ja ka maapealse teeninduse omavaheline suhtlus. Suur osa suhtlusest toimub raadioside kaudu ning seetõttu on verbaalse suhtluse oskused olulised. Efektiivne kommunikatsioon on oluline turvalisuse tagamiseks ning lennuõnnetuste vältimiseks.[1]
Peamised viis suhtlusviisi lennunduses muuda
Verbaalne suhtlus muuda
Verbaalne suhtlus on lennunduses kõige rohkem kasutuses. Eelkõige suhtlevad verbaalselt piloodid, lennumeeskond, lennujuhid, lennutehnikud ja reisijaid teenindavad stjuardessid. Verbaalselt saab kõige kiiremini infot edastada, kuid sellega kaasneb kõige rohkem arusaamatusi, eriti detailse informatsiooni korral.[2]
Mitteverbaalne suhtlus muuda
Mitteverbaalne suhtlus on suhtlus inimeste näoilmete, žestide ja kehakeele kaudu ning see on toeks teistele suhtlusviisidele. Näiteks öeldule või tegevustele saadakse kinnitust noogutusega. Lennunduses kasutavad žeste marssalid, kes annavad pilootidele märku, kuhu suunduda.[2]
Kirjalik suhtlus muuda
Kirjalik suhtlus on tuntud ka kui ühepoolne suhtlus. Lennunduses on see enamasti kasutuses lennunduse regulatsioonides, dokumentatsioonides ja kontrollnimekirjades. See võimaldab edasi anda palju detailset informatsiooni, kuid ohuks on mitmeti mõistetav sõnastamine või mittetähelepanelik lugemine.[2]
Kirjalik ja graafiline suhtlus muuda
Kirjaliku suhtluse juurde võib olla lisatud graafilist informatsiooni, mis aitab paremini mõista kirjapandut. Graafilise informatsiooni alla kuuluvad näiteks graafikud, illustratsioonid, lennukaardid, kokpiti ekraanid ja ohutusjuhendid ekraanidel.[2]
Automatiseeritud suhtlus muuda
Automatiseeritud suhtlus võib toimuda inimese ja masina vahel või ainult masinate vahel. See on kasutuses mitmesugustes süsteemides, et vähendada piloodi töökoormust ning avastada inimvigu võimalikult vara. Piloot edastab käskluse masinale ja see annab käskluse edasi järgmisele instrumendile ning piloot saab keskenduda teistele ülesannetele.[2]
Lennunduse inglise keel muuda
Mitmete lennuõnnetuste põhjus on keelebarjäär. Selleks, et vältida õnnetusi, on võetud kasutusse lennunduse inglise keel. See koosneb umbes 300 lihtsast ingliskeelsest fraasist, mida kombineerides saab edasi anda vajalikku informatsiooni. Piloodid ja lennujuhid peavad tegema enne tööle asumist kohustusliku eksami, kus hinnatakse nende hääldust, arusaamist, lauseehitust ja selgust suhtlemisel.[3]
Suhtlusvead muuda
Peamine suhtlus lennunduses toimub inglise keeles, seega võib vale hääldus tekitada arusaamatusi. Veel üks probleem võib olla see, et korraga edastatakse liiga palju informatsiooni.[1] Käsu arusaamatusega kaasneb ka eeldamine, sest pooleli olev protseduur vajab lõpetamist. Eeldamine, et on olemas luba järgnevaks tegevuseks, kuid tegelikult ei ole, võib kaasa tuua katastroofe.[4] Suhtlusvigade vähendamiseks korratakse kuuldut, et kinnitada arusaamise õigsust. Samas ei kuulata tihtipeale kordusi piisava tähelepanuga, mistõttu viga ei avastata.[5]
Kommunikatsioonivahendid muuda
20. sajandi algul, lennunduse algusajal, arvati, et kaks lennukit ei saa kokku põrkuda, sest taevas on avar ja lennukeid vähe. Mida aeg edasi, seda rohkem lennukeid hakkas lendama ning juhtusid esimesed õnnetused, mille põhjuseks oli kommunikatsioonivõimaluste puudumine. Tänapäevaks on arenenud paljud erinevad suhtlusvahendid, millest peamine on raadiosuhtlus eri sagedustel. Kasutuses on ka satelliitside, andmeside ning kokpitis, salongis ja maapealsel meeskonnal eraldi sisetelefonid.[6]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Gilstraph, Josh (11. november 2019). "Importance of Communication in Aviation". e2bcalibration. Vaadatud 19. märts 2022.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 "5 Types of Communication Used in Aviation". WCCaviation. Vaadatud 19. märts 2022.[alaline kõdulink]
- ↑ Martin, Danielle (3. september 2020). "Aviation English". Altalang. Vaadatud 23. märts 2022.
- ↑ Krivonos, Paul (10. juuni 2007). "Communication in aviation safety: lessons learned and lessons required" (PDF). Vaadatud 23. märts 2022.
- ↑ "Read-back or Hear-back". Skybrary. Vaadatud 23. märts 2022.
- ↑ "Aircraft Communication System". Aviationhunt. Vaadatud 23. märts 2022.