Kommertspant
Kommertspant on pandi liik, mida võib äriregistrisse kantud ettevõtja seada, ilma et ta annaks üle panditava vara valduse. Nõude olemasolu ei ole kommertspandi kasutamise eelduseks ja kommertspant ei aegu nõude lõppemisega.[1] Kommertspandi võib seada välismaa äriühingu Eesti filiaali vallasvarale.[2] Kommertspandi leping peab olema notariaalselt tõestatud.[3]
Ajalugu muuda
Esimest korda Eesti õiguses reguleeriti kommertspanti 1. detsembril 1993 jõustunud asjaõigusseaduse §-des 309–312.[4] Asjaõigusest eraldiseisev kommertspandiseadus võeti vastu 5. mail 1996 ning see jõustus 1. jaanuaril 1997.[5]
Kommertspandi iseloom muuda
Ulatus muuda
Kommertspandiks võib anda igasuguse vara (v.a allpool mainitud erandid), mis kuulub ettevõtjale pandikande tegemise ajal, samuti varal mille ettevõtja omandab pärast pandikande tegemist. See tähendab, et kommertspandi puhul ei anta konkreetset asja nõude tagatiseks, vaid antakse asjade kogum.[6]
See on ka kommertspandi erinevus teistest Eesti õiguses tuntud pandiliikidest – kommertspant ei järgi asjaõigusele omast spetsialiteedipõhimõtet, mille alusel saab koormata ainult konkreetseid asju ja õigusi, mitte asjade kogumit.[7] Näiteks kui ettevõtja ostab kinnisasja (korteri, maja, äripinna vms) laenuga, tahab laenuandja laenule tagatist ja üldjuhul seatakse tagatiseks see konkreetne kinnisasi. Kommertspandi puhu aga ei määrata tagatiseks seda konkreetset kinnisasja vaid ettevõtja kõik kinnisvarad.
Piirangud muuda
Kommertspandiks ei saa seada igasugust vara. Kommertspant ei ulatu:[8]
- kassas või krediidiasutuses olevale rahale, ettevõtjale kuuluvatele osadele, aktsiatele, investeerimisfondi osakutele, osamaksule ühistus ja osalusele teistes ühingutes, võlakirjadele ja teistele tavakäibeks määratud võladokumentidele ning muudele väärtpaberitele;
- varale, millele saab seada teist liiki registerpandi või millele ulatub hüpoteek, mis on seotud kinnisasjaga enne või pärast kommertspandi seadmist;
- varale, millele ei saa vastavalt seadusele pöörata sissenõuet.
Näiteks ei saa seada kommertspanti korterile, millele on seatud hüpoteek, ja lapsetoetusele.
Kasutamine muuda
Kommertspanti saab realiseerida üksnes sundtäitmise või pankroti korral.[9] Kuna kommertspandile ei kehti asjaõigusele omane spetsialiteedipõhimõtete (st kommertspant ulatub kogu koormatavale varale, mitte konkreetsele varale), siis seda saab kasutada alles tagatisjuhtumi korral ehk pandi realiseerimisel.[10]
Kommertspandi probleem muuda
Kommertspandi suurim probleem on selle kasutamine. Eesti Riigikohus on otsustanud, et kommertspanti ei ole lubatud kohe sundtäitmisele määrata kahel põhjusel:
- Kommertspant ulatub osaühingu kogu vallasvarale, samuti varale, mille ettevõte omandab pärast kommertspandi seadmist. See tähendab, et kommertspandiga tagatud nõude puhul pole võimalik tuvastada, millisele varale kommertspant ulatub ehk millist vara võib ettevõtja käest välja nõuda.
- Ükski sõltumatu vaidlusi lahendav organ pole kontrollinud sundtäitmise eelduste täitmist ehk keegi pole üle kontrollinud kas kohtutäiturile esitatakse nõue, mille kohtumenetlus rahuldaks.
Nende kahe põhjuse tõttu ei ole võimalik kommertspandilepinguga tagatud nõuet maksma panna otse kohtutäituri poole pöördudes. Vajalik on läbida kohtuprotsess, kus kohus otsustab kommertspandiga seotud vara ning selle välja nõudmise õigsuse.[11]
Viited muuda
- ↑ Kommertspandiseadus, § 1 lg-d 1 ja 2. – RT I 1996, 45, 848; RT I, 09.05.2017, 13.
- ↑ Kommertspandiseadus, § 2 lg 1. – RT I 1996, 45, 848; RT I, 09.05.2017, 13.
- ↑ Kommertspandiseadus, § 4 lg 2. – RT I 1996, 45, 848; RT I 09.05.2017, 13.
- ↑ Asjaõigusseadus. – RT I 1993, 39, 590; RT I, 22.02.2019, 11.
- ↑ Kommertspandiseadus. – RT I 1996, 45, 848; RT I, 09.05.2017, 13.
- ↑ Kommertspandiseadus, § 2 lg 1. – RT I 1996, 45, 848, RT I, 09.05.2017, 13.
- ↑ Kivipõld, T. Kommertspandiga tagatud nõude sundtäitmine. Tallinn, 2017. Lk 24.
- ↑ Kommertspandiseadus, § 2 lg 3 p-d 1–3. – RT I 1996, 45, 848; RT I, 09.05.2017, 13.
- ↑ Kommertspandiseadus, § 10 lg 1. – RT I 1996, 45, 848; RT I, 09.05.2017, 13.
- ↑ Kõve, V. Varaliste tehingute süsteem Eestis. Tartu, 2009. Lk 246.
- ↑ Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus 12. märtsist 2014 Areco Eesti hagis AS-i SEB Pank vastu täitemenetlus lubamatuks nõudes. – RKTKo 3-2-1-1-14 p 16.