Kolme keisri aasta
Kolme keisri aastaks (Dreikaiserjahr) nimetatakse Saksamaa ajaloos 1888. aastat, kui Saksa keisririiki valitses ühe aasta jooksul kolm keisrit.[1] Selle järgi on Saksamaal tuletatud mnemooniline fraas "kolm kaheksat, kolm keisrit" ("drei Achten, drei Kaiser").[2]
2. jaanuaril 1861 suri Preisi kuningas Friedrich Wilhelm IV. Kuna tal polnud järeltulijaid, päris trooni tema noorem vend Wilhelm I. Pärast Saksamaa ühendamist sai temast 18. jaanuaril 1871 ka Saksa keiser. Ta oli troonil kuni 9. märtsini 1888, kui ta suri 90-aastaselt. Tema järglaseks sai ta poeg Friedrich III, kes oli liberaalsete vaadetega, mida jagas ka tema abikaasa Victoria, kes oli samanimelise Suurbritannia kuninganna tütar. Troonile asudes oli aga Friedrich juba 56-aastane ja kannatas kõrivähi käes, mille ravikatsed kõik ebaõnnestusid. Seetõttu ei suutnud ta keisrina isegi rääkida ja sai suhelda vaid kirjutamise teel, lõpuks valitses ta vaid 99 päeva, kuni suri 15. juunil 1888. Uueks keisriks sai tema 29-aastane poeg Wilhelm II, kes aga ei jaganud tema liberaalseid vaateid.
Viited muuda
- ↑ John, Pike (2008). "Kaiser Wilhelm II". GlobalSecurity.org.
- ↑ Hein, Arnulf (2006). "'Drei Achten, Drei Kaiser' – 1888. Trauergottesdienste der jüdischen Gemeinde in Leobschütz". Confinium: Beiträge zur oberschlesischen Geschichte (saksa). Lk 271–273.