Kollektiivse esindamise organisatsioon

Kollektiivse esindamise organisatsioon on mittetulundusühing, mis teostab kollektiivselt autoriõigusi või autoriõigusega kaasnevaid õigusi. Õiguste teostamine peab olema selle juriidilise isiku ainuke või peamine eesmärk ning seda juriidilist isikut peavad kontrollima õiguste omajad.[1] Kollektiivse esindamise organisatsiooniks on ka mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis mis tahes juriidilises vormis asutatud organisatsiooni, mis vastab kollektiivse esindamise organisatsiooni tunnustele.[2]

Euroopa Liidu tasandil on kollektiivse esindamise organisatsiooni legaaldefinitsioon järgnev: Organisatsioon, mis on seadusest, määramisest, litsentsist või muust lepingulisest kokkuleppest tulenevalt volitatud teostama autoriõigust või autoriõigusega kaasnevaid õigusi rohkem kui ühe õiguste omaja nimel õiguste omajate kollektiivse kasu huvides, see on organisatsiooni ainus või peamine eesmärk ning organisatsioon vastab ühele või mõlemale järgmistest kriteeriumitest: i) ta on oma liikmete omandis või kontrolli all; ii) ta on korraldatud mittetulunduslikel alustel.[3]

Kollektiivse esindamise organisatsiooni liikmeteks saavad Eestis olla kas autorid, esitajad, fonogrammitootjad televisiooni- ja raadioteenuse osutajad või muud autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajad.[4]

Eestis tegutsevad kollektiivse esindamise organisatsioonid on näiteks alljärgnevalt loetletud mittetulundusühingud:

  1. Eesti Autorite Ühing;
  2. Eesti Fonogrammitootjate Ühing;
  3. Eesti Esitajate Liit;
  4. Eesti Audiovisuaalautorite Liit:
  5. Eesti Näitlejate Liit.

Viited muuda

  1. AutÕS § 76 lg 2
  2. AutÕS § 76 lg 3
  3. 26. veebruari 2014 Euroopa Liidu Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2014/26/EL autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kollektiivse teostamise ning muusikateose internetis kasutamise õiguse multiterritoriaalse litsentsimise kohta siseturul artiklis 3(a).
  4. AutÕS § 76 lg 1

Välislingid muuda