Kohtutäituri tasu
Kohtutäituri tasu (ingl bailiff`s fee) on tasu, mida võlgnik maksab täitemenetluses kohtutäituri ametitoimingu eest[1]. Kohtutäituri tasu võib kohtutäituri seaduse järgi liigitada menetluse alustamise tasuks, menetluse põhitasuks ja täitetoimingu lisatasuks[2].
Kohtutäituri tasu arvestamine Eesti õiguskorras muuda
Eestis kehtestati esimesed kohtutäiturite tasustamise põhimõtted 2001. aastal täitemenetluse reformi tulemusena. Sellest ajast saadik on kohtutäituri tasu arvestamise aluseid pidevalt muudetud. Nii järgnesid 2001. aastal vastu võetud seadusele neli olulist muudatust (aastatel 2003, 2006, 2008 ja 2010). Sagedaste redaktsioonide võimalikeks põhjusteks on peetud riigi majandusliku olukorra muutusi ning „asjaolu, et kohtutäituri ametit /…/ on Eestis veel lühiajaliselt praktiseeritud ning töö õigete ja õiglaste lahendusteni jõudmiseks alles käib”.[3] Kohtutäituri tasu arvestamise mudeli väljatöötamisel toetuti Prantsusmaa täitemenetluse süsteemile[4].
Eesti õiguskorras on kohtutäituri tasu arvestamise alused sätestatud kohtutäituri seaduses[5]. Kuna kohtutäitur peab avalik-õiguslikku ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena[6], ei maksa temale tasu riik, vaid selle maksmise kohustus on võlgnikul[7]. Kohtutäituri tasu nõutakse sisse koos võla põhisummaga. Osa saadud tasust peab kohtutäitur kulutama oma büroo ülalpidamisele.[8] Kohtutäituril on õigus võtta ametitoimingu eest tasu ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult kohtutäituri seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Samuti on kohtutäituril keelatud sõlmida kokkuleppeid seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks.[9] Kohtutäituri tasu võib kohtutäitur sisse nõuda nii kindlate summadena kui ka tunnitasuna. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse saab vaidlustada täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.[8]
Menetluse alustamise tasu saab nõuda sisse pärast menetluse alustamist[10]. Kohtutäituri põhitasu saab nõuda sisse siis, kui rahalise nõude täitmisel toimetatakse võlgnikule täitmisteade, mitterahaliste nõuete täitmisel ja muude täitetoimingute tegemisel aga täitetoimingute lõpetamisega[11]. Kohtutäituri põhitasu sõltub täitmisele esitatud nõude suurusest ning seda arvutatakse kohtutäituri seaduses toodud tabeli järgi[12]. Kohtutäitur võib nõuda võlgnikult ka lisatasu, näiteks siis, kui täitetoiming on tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas. Lisatasu liidetakse põhitasule ja seda saab nõuda üksnes juhul, kui võlgnik on jätnud nõude täitmata vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ning kohtutäitur on teinud täitetoimingu, mille eest on õigus saada lisatasu.[13] Kohtutäituri tasule lisandub käibemaks[14].
Kohtutäituri tasu suurus sõltub täitmisele pööratud nõude liigist. Näiteks võlgniku konto arestimisel, kui nõuet ei täideta vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul, edastab kohtutäitur elektroonilise vara arestimise akti krediidiasutusse. Kui nõue täidetakse kolme tööpäeva jooksul alates päevast, mil elektrooniline arestimisakt edastatakse krediidiasutusse, on kohtutäituri põhitasu 22 eurot.[15] Kui elektroonilise arestiga ei ole võimalik nõuet rahuldada, siis on kohtutäituril seoses rohkemate toimingute tegemisega õigus küsida suuremat kohtutäituri tasu. Põhiaresti puhul nõutakse kohtutäituri tasu põhitasuna.
Kohtutäituri tasuga seotud õiguslikud probleemid muuda
Kohtutäitur võib esitada avalduse kinnisasjale sissenõude pööramiseks, kui kinnisasja on varem arestinud teine kohtutäitur (sundtäitmisega ühinemine)[16]. Vaidlust tekitab küsimus, kas kohtutäituril on kinnisasjale sissenõude pööramisel õigus saada muu hulgas ka kohtutäituri tasu. Kohtupraktikas on käsitletud olukorda, milles ühinemisavalduse (st tasu saamise avalduse) esitanud kohtutäitur (avaldaja) kaebas kohtusse teise kohtutäituri peale, kuna too lubas oma otsuses täitemenetlusega ühineda sissenõudjal, kuid ei lubanud avaldajal ühineda kohtutäituri tasuga. Riigikohus leidis, et mitme täitemenetluse korral ei või võlgnikule tekkivad kulutused olla suuremad kui juhul, mil need menetlustoimingud oleksid koondatud ühe kohtutäituri täitemenetlusse[17]. Kui täidetav rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga[18]. Seega on ühinemisavalduse vahendanud kohtutäituril õigus ühineda menetluse alustamise tasu- ja täitekuludega, kuid mitte kohtutäituri põhitasuga[19]. Selle eesmärk on vältida seda, et võlgnik maksab mitmekordse kohtutäituri tasu.[17]
Viited muuda
- ↑ Kohtutäituri seadus, § 28 lg-d 1, 2. – RT I, 29.06.2018, 20.
- ↑ Kohtutäituri seadus, § 29 lg 1.
- ↑ K. Jennsen. Eesti vabakutseliste kohtutäiturite tasustamise alused ja areng alates 2001. aastast. Magistritöö. Tartu Ülikool, õigusteaduskond, tsiviilõiguse õppetool 2013, lk 3. Arvutivõrgus: https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/32199/jennsen_katrin.pdf?sequence=1&isAllowed=y (21.09.2019).
- ↑ K. Jennsen. Eesti vabakutseliste kohtutäiturite tasustamise alused ja areng alates 2001. aastast. Magistritöö. Tartu Ülikool, õigusteaduskond, tsiviilõiguse õppetool 2013, lk 9.
- ↑ Kohtutäituri seadus. – RT I, 29.06.2018, 20.
- ↑ Kohtutäituri seadus, § 2 lg 1.
- ↑ Kohtutäituri seadus, § 30 lg 2.
- ↑ 8,0 8,1 Tasud. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda. – http://www.kpkoda.ee/content/avaliku-poole-lingid/tasud (21.09.2019).
- ↑ Kohtutäituri seadus, § 28 lg 2.
- ↑ Kohtutäituri seadus, § 32 lg 1.
- ↑ Kohtutäituri seadus, § 32 lg 2.
- ↑ Kohtutäituri seadus, § 35 lg 1.
- ↑ Kohtutäituri seadus, § 43 lg 1.
- ↑ Kohtutäituri seadus, § 32 lg 3.
- ↑ Kohtutäituri seadus, § 32 lg 4.
- ↑ Täitemenetluse seadustik, § 149 lg 1. – RT I, 19.03.2019, 15.
- ↑ 17,0 17,1 RKTKm 3-2-1-164-13 p 17.
- ↑ Kohtutäituri seadus, § 32 lg 5.
- ↑ RKTKm 3-2-1-164-13 p 18.