Kohaliku omavalitsuse üksuse põhimäärus

Kohaliku omavalitsuse (valla või linna) alusdokumendiks on põhimäärus. Eesti Vabariigi Põhiseaduse §-st 154 tulenevalt on kohaliku omavalitsuse põhimääruse näol tegemist intra legem korras antud kohaliku omavalitsuse üksuse üldaktiga.

Põhiseaduse § 154 alusel on kohalikud omavalitsused kohaliku elu küsimuste otsustamisel iseseisvad. Kohalikel omavalitsustel tuleb oma pädevuse realiseerimiseks vastu võtta  õigusakte. Seega on põhiseaduse § 154 kohaselt kohalikele omavalitsustele tagatud enesekorraldusõigus ning sellest tulenevalt põhimääruse andmise õigus. Üldaktide (õigustloovate) tähenduses võtavad kohalikud omavalitsused vastu määrusi (kohalike omavalitsuste volikogud ja valitsused). Kõik muud kohaliku omavalitsuse aktid peavad olema kooskõlas põhimäärusega ning selle alusel välja antud.

KOV põhimäärusele esitatavad nõuded

Kohaliku omavalitsuse põhimääruse kinnitamise, muutmise ning kehtetuks tunnistamise pädevus kuulub volikogu pädevuste hulka. Omavalitsusüksuste põhimäärused tuleb kinnitada ja kooskõlla viia kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega kolme kuu jooksul järgmiste kohalike omavalitsuste volikogude valimiste tulemusena moodustatud volikogude poolt valla- või linnavalitsuse ametisse kinnitamise päevast alates. Järelevalvet valla või linna põhimääruse kui õigustloova akti vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele, sealhulgas kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele, teostab õiguskantsler.

KOV põhimääruse ülesehitus

Lähtuvalt KOKS § 8 lg-st 1 sätestatakse KOV põhimääruses:

• volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused;
• valitsuse moodustamise kord, vallavanema või linnapea valimise kord, valitsuse pädevus;
• valla või linna sümbolid ja nende kasutamise kord;
• valla või linna ametiasutuste ja ühisametite või -asutuste moodustamise kord;
• valla või linna arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted;
• valla või linna õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord.

KOKS § 8 lg 2 järgi võib põhimäärus sisaldada lisaks KOKS § 8 lg-s 1 sätestatule ka muid valla või linna tegevust reguleerivaid sätteid.

Samuti sätestab KOKS § 8 lg 1¹: kui kohaliku omavalitsuse üksus kavandab moodustada siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks vastava ametikoha või vastava struktuuriüksuse, nähakse põhimääruses ette siseauditeerimise üldine töökorraldus.

Kuigi KOKS seda otseselt ei sätesta, siis algab üldjuhul KOV põhimäärus üldsätetest. Üldsätete peatükis sõnastatakse, mis on põhimääruse eesmärgiks. Samuti tuuakse välja linna või valla omavalitsusorganid. Kirjeldatakse linna või valla sümboleid, logo ja tunnuslauset, ning selgitatakse nende kasutamist, kui puuduvad seda eraldi käsitlevad peatükid.

Volikogu peatükis selgitatakse, milline on volikogu töökord, sealhulgas milline näeb välja volikogu istung, kuidas käib istungi kokkukutsumine ja mis võib olla volikogu päevakorras. Samuti määratakse kindlaks, kuidas käib hääletamine ning mis on töökeeleks. Selgitatakse, kui palju peab olema volikogus liikmeid, milline on nende tasu ja millised on liikmete pädevused ja õigused. Sätestatakse, kuidas valitakse volikogu esimeest ja aseesimeest ning mis on nende ülesanded. Samuti, mis on volikogu komisjon, kuidas seda valitakse, selle pädevused ning  töökord.

Linna- või vallavalitsuse peatükis kehtestatakse linna- või vallavalitsuse koosseis ja selle pädevus. Sätestatakse linnavalitsuse istungi läbiviimise kord. Samuti selgitatakse, millised on linnapea pädevus ja ametitunnused, kuidas linnapead valitakse ja kinnitatakse.

Arengukava, eelarve ja majanduse peatükis kehtestatakse eelarve koostamise ja finantsjuhtimise kõige olulisemad üldpõhimõtted.

Linna või valla ametiasutuste ja hallatavate asutuste peatükis tuuakse välja linna või valla ametiasutused, nende struktuuriüksused ja koosseis, samuti linna või valla hallatavad ametiasutused, nende struktuuriüksused ja koosseisud. Kajastatakse ka linna- või vallavalitsuse hallatavate asutuste tegevuse alused ja asjaajamispõhimõtted.

Esindamise ja rahvusvaheliste suhete peatükk kajastab linna või valla välissuhetes olemise põhimõtteid, samuti linna esindamist kohtus ja teistes vaidluste lahendamiseks ettenähtud institutsioonides.

Põhimääruse kinnitamise ja muutmise peatükis sätestatakse, millistel tingimustel on võimalik põhimäärus vastu võtta ning millistel tingimustel seda muuta.

Haldusterritoriaalse korralduse muutmise mõju põhimäärusele

Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu kehtestab valla või linna põhimääruse kuue kuu jooksul volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast arvates. Uue põhimääruse kehtestamiseni lähtutakse ühinemislepingus või ühinemiskokkuleppes kokku lepitud ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse põhimäärusest. Kui ühinemislepingut või ühinemiskokkulepet ei ole kinnitatud, võetakse aluseks selle kohaliku omavalitsuse üksuse põhimäärus, kellega omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumile mittevastav kohaliku omavalitsuse üksus liidetakse või ühendatakse.

Kuni haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse põhimääruse kehtestamiseni võib moodustunud kohaliku omavalitsuse üksus kasutada ühinemislepingus või ühinemiskokkuleppes kokku lepitud ühineva valla või linna sümboolikat.

Välislingid

Grete Paal. Kohaliku omavalitsuse organite intra legem korras antud määruste legaliteediprobleemide õiguslikest mõjudest. Magistritöö 2015. http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/48079/paal_ma_2015.pdf