Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus

Kohaliku omavalitsuse üksuse (Eestis valla või linna) ametiasutus on valla või linna koosseisu kuuluv asutus, mis teostab avalikku võimu. Sellisteks on valla- ja linnavolikogude kantselei, valla- ja linnavalitsused, osavalla ja linnaosavalitsused, linnavalitsuse ametid ja kohalike omavalitsuste liitude bürood[1]. Eestis on registreeritud 12 kantseleid, 182 vallavalitsust, 28 linnavalitsust, 6 linnaosavalitsust, kusjuures kõik registreeritud linnaosavalitsused asuvad Tallinnas: Haabersti, Kristiine, Lasnamäe, Mustamäe, Nõmme ning Pirita Linnaosa Valitsus. (1.12.2017 seisuga).

Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse hallatav asutus on asutus, mis on loodud valla või linna poolt avalike teenuste osutamiseks. Sellisteks on näiteks üldhariduskoolid, raamatukogud, kultuuriasutused, sotsiaalmajad, lastekodud jm. Ametiasutuse hallatavad asutused ei teosta avalikku võimu ega pole juriidilised isikud.

Asutamine muuda

Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuste asutamine ja põhimääruse kinnitamine on volikogu ainupädevuses. Valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise üle samuti otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamine ning muutmine toimub volikogu poolt kehtestatud korras[2]. Ametiasutusi ning ametiasutuste hallatavaid asutusi registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris (RKOARR)[3], mille andmed on kantud e-äriregistri koosseisu[4].

Valla- või linnavalitsuse struktuuriüksused muuda

Valla- või linnavalitsuse struktuuriüksusteks on osavalla- ja linnaosavalitsused, osakonnad, ametid ja teenistused. Linnaosad ja nende valitsused on moodustatud näiteks Tallinnas, mõned vallad (Väike-Maarja ja Vinni) on moodustanud ka osavaldasid[5]. Valla- ja linnavalitsuse põhiülesandeks on oma haldusterritooriumil kohalike elu küsimuste lahendamine ning seeläbi avaliku võimu teostamine. Valla- või linnavalitsust juhib vallavanem või linnapea. Reeglina on vallas või linnas üks ametiasutus (valla- või linnavalitsus), siiski Tallinnas ning veel mõnedes linnades on ametiasutusena eraldi kantselei. Valla- või linnakantselei on kohaliku omavalitsuse esinduskogu ehk volikogu poolt moodustatud täitevorganit (linna- ja vallavalitsust) teenindav asutus. Valla- ja linnakantseleid juhib linnapea või vallavanema poolt ametisse nimetatud valla- või linnasekretär. Lisaks on Tallinna Linnavolikogu otsusega asutatud ametiasutustena ametid ja linnaosavalitsused. Ametid on vajalikud konkreetsete ülesannete täitmiseks. Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuste moodustamise kord sätestatakse valla või linna põhimääruses[6]. KOV ametiasutuse ametnikele ning teatud juhtudel KOV ametiasutuse töötajatele kohaldatakse ATS’i[7].

Ühisasutused muuda

Omavalitsusüksused võivad teiste omavalitsustega liite ning ühisasutusi moodustada. Selline õigus tuleneb Eesti Vabariigi Põhiseadusest[8]. Ühisasutuste moodustamise alused ja kord on sätestatud Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses[9]. Avalik- õiguslike juriidiliste isikute vahelisi haldusõigussuhteid reguleeritakse halduslepinguga. Halduslepingus on sätestatud ühisasutuse moodustanud linnade ja/või valdade õigused, kohustused ja vastutus üksteise ja moodustatud ühisasutuse ees. Ühisasutust juhib poolte esindajatest moodustatud nõukogu ja ühisasutuse tegevjuht. Ühisasutus ei ole iseseisev juriidiline isik ning tal ei ole ka esindusõigust. Sisuliselt on tegemist mitme kohaliku omavalitsuse üksuse ühise ametiasutusega, kes teostab kõikide selle moodustanud kohaliku omavalitsuse üksuste pädevust vastavalt volituse eesmärgile, ulatusele nagu tegemist oleks iga konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusega. Ühisasutus ei saa võtta endale iseseisvalt varalisi kohustusi[2]. Järelevalve ühisasutuse tegevuse üle jaguneb kaheks - riiklik järelevalve ning kohaliku omavalitsuse üksuste poolt korraldatav poliitiline ja teenistuslik järelevalve. Riiklikku järelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuse üle teostavad seadusega sätestatud korras maavanem, riigikontroll ja õiguskantsler[10].

Viited muuda

  1. ATS, RT I, 06.10.2016, 3; § 6 lg 1; KOKS, RT I, 04.07.2017, 21; § 22 lg 1 p 34
  2. 2,0 2,1 Ühisasutus ja ülesande üleandmine teisele kohaliku omavalitsuse üksusele. Õiguslik raamistik. 2013. Tallinn
  3. VV 7.12.1999 määrus nr 371 § 2
  4. https://ariregister.rik.ee/; http://www.rik.ee/et/news/e-ariregister-sisaldab-nuud-ka-riigiasutuste-andmeid
  5. KOKS, RT I, 04.07.2017, 21; § 22 lg 1 p 11
  6. KOKS,RT I, 04.07.2017, 21; § 8 lg 1 p 4
  7. Avaliku teenustuse seadus, RT I, 06.10.2016, 3
  8. Eesti Vabariigi Põhiseadus
  9. KOKS,RT I, 04.07.2017, 21; § 12
  10. KOKS, RT I, 04.07.2017, 21; § 66

Kirjandus ja välislingid muuda

  1. Avaliku teenistuse seadus, RT I, 06.10.2016, 3
  2. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus , RT I, 04.07.2017, 21
  3. http://www.avalikteenistus.ee/?id=11189
  4. Eesti Vabariigi Põhiseadus
  5. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri asutamine, RT I 1999, 92, 828
  6. Ühisasutus ja ülesande üleandmine teisele kohaliku omavalitsuse üksusele. Õiguslik raamistik. 2013. Tallinn
  7. http://www.rik.ee/et/news/e-ariregister-sisaldab-nuud-ka-riigiasutuste-andmeid
  8. https://ariregister.rik.ee/