Hardeknud I

Hardeknud või Knud I (sündinud u 880) oli legendaarne Taani kuningas. Bremeni Adami järgi oli Hardeknud muudes allikates mitte esineva kuninga Sveini poeg, kuid saaga "Ragnarssona þáttr" järgi oli tegemist hoopis poolmütoloogilise viikingipealiku Sigurðr ormr í auga pojaga (kes omakorda oli legendaarse Ragnar Lodbroki poeg).

Esivanemad

Saksamaalt Bremeni peapiiskopkonna ajalugu kirja panema tulnud vaimuliku Bremeni Adami järgi vallutasid pealik Olafi juhitud rootslased 890. aastatel Taani ning tõukasid troonilt kuningas Helge. Koos oma kahe poja, Gyrdi ja Gnupaga võttis ta kuningriigis relvade abil võimu^[1] ning nad valitsesid riiki koos, pannes aluse Taanit valitsenud Olafi dünastiale. Bremeni Adami järgi valitses seejärel riiki Gnupa ning Taani ülikute soost naise Asfridi poeg Sigtrygg. Tema põlvnemist Gnupast ja Asfridist tõendavad ka kaks Schleswigis asuvat ruunikivi, mille ta ema lasi pärast tema surma püstitada.^[2]

Võimule tõusmine

Adam jutustab, et pärast seda, kui Sigtrygg oli riiki Bremeni peapiiskopi Hogeri ametis olemise ajal (909–915/917) lühikest aega valitsenud, saabus Northmanniast kuningas Sveini poeg Hardeknud. Ei ole selge, millisele piirkonnale Adam selle kohanimega viitab, kuid oletatakse, et tegemist võis olla kas Norra, Normandia (mille Taani viikinglid olid vahetult enne seda koloniseerinud) või isegi põhja pool asunud Jüütimaaga. Hardeknud tõukas noore kuninga Sigtryggi kohe troonilt ning valitses seejärel riiki ilma mingi vastupanuta ligikaudu 30 aastat. Kuid Saksimaa Vestfaali osas asunud Corvey kloostris elanud krooniku Widukindi kirja pandud sakside kroonika järgi alistas Saksa kuningas Heinrich I aastal 936 Taani kuninga Chnuba ning sundis ta ristiusku astuma.^[3] Samamoodi jutustab Gnupa lüüasaamisest (kuid seda Gorm Vana käe läbi) ka Heimskringla kuningasaaga Olav Tryggvasonist rääkiv osa.^[4] Mõned ajaloolased (nt Storm) näevad neis ridades märki sellest, et Sigtryggi isa Gnupa valitses vähemalt osa Taanist veel palju aega pärast seda, kui ta Bremeni Adami kroonika järgi enam võimul ei olnud.

Bremeni Adam kui ainus tähtsam allikas

Ainsad tähtsamad Taani Hardeknudist rääkivad allikad on Bremeni Adami kroonika kaks punkti (1,52 ja 1,55).

Punkt 1,52: vanimas käsikirjas kuningas Sveini poeg, Hardegon, mida hiljem muudeti: kuningas Sveini poeg, Harthacnut ning ka kuningas Sveini poeg, Athelstan.^[5]

Punkt 1,55: sellele ajale omane topeltnimi Hardecnudth Vurm, mis hiljem muutus: Hardecnudthi poeg, Vurm või ka Athelstan Vurm.^[5] Ajaloolased on üldiselt ühel nõul, et Vurm (eesti keeles "uss" või "madu") on Taani nime Gorm vaste saksa keeles, ning see omakorda teeb võimalikuks tõlgendused, et Hardeknud ja Gorm olid algselt üks ja sama isik. Punktis 1,56 on kirjas, et eespool mainitud kuningas Heinrich I ründas Vurmi. Tegemist on aastal 934 toimunud rünnakuga ning Widukindi järgi oli tegemist Taani kuninga Chnubaga.

Kuigi Adam nimetab oma allikana kuningas Svend II Estridseni, ei välista see siiski temapoolse eksimuse võimalust. Tema kirjutatud ajalugu sisaldab ka muid väiteid, mis on ajaloolaste poolt kas kõrvale heidetud või ebatõenäoliseks arvatud.

Saagas "Ragnarssona þáttr"

Saaga "Ragnarssona þáttr" jutustab Ragnar Lodbroki poegade tegudest ning seostab neid ka genealoogiliselt Skandinaavia kuningriikide hilisemate valitsejatega. Selle allika järgi oli Hardeknudi isa Sigurðr ormr í auga ("Sigurðr uss silmas"). Õpetlaste seisukohad lähevad aga selles osas lahku, kas pidada kangelaslugudest rääkivates allikates leiduvat materjali ajaloo ja genealoogia usaldatavateks allikateks või mitte.

Saxo Grammaticuse teoses "Gesta Danorum"

Hiljem kirjutatud ning legendide poolt mõjutatud Saxo Grammaticuse teoses "Gesta Danorum" esineb Hardeknud nimega Knud. Teda kirjeldatakse kui Ragnar Lodbroki poja Eriku ja Harald Klaki lapselapse Gudormi poega. Saxo kroonika järgi kasvatas Hardeknudi üles mees, kelle nimi oli Ennignup (oletatakse, et tegemist on Saxo tõlgendusega nimest Gnupa), kuid ta ei võtnud kunagi vastu ristiusku.

Silverdale'i aare

2011. aastal Inglismaalt Silverdale'ist leitud aardesse kuulus ka üks hõbemünt, kuhu oli märgitud nimi Airdeconut – nime Hardeknud inglispärane variant. Hõbeaare on dateeritud orienteeruvalt aega, mil Hardeknud elas.

Viited

↑ Adam of Bremen, trans. and ed. Francis Joseph Tschan, Timothy Reuter, History of the archbishops of Hamburg-Bremen, Columbia University Press, 2002, p. 44.
↑ Asfriþr karþi kumbl þaun aft Siktriku sun sin aui Knubu (Asfrid lõikas selle hauakivi välja pärast Sigtryggi, tema ja Gnupa poega); Ui Asfriþr karþi kubl þausi tutir Uþinkars aft Sitriuk kununt sun sin auk Knubu (Püha Asfrid lõikas selle hauakivi, Odinkari tütar, pärast Sigtryggi, kuningat, tema ja Gnupa poega). A. V. Storm, "Pages of Early Danish History, from the Runic Monuments of Sleswick and Jutland", The Saga=Book of the Viking club, vol. 2, pp. 328-347.
↑ Saxo Grammaticus. trans. Peter Fisher. Hilda Roderick Ellis Davidson ja Peter Fisher, eds. The history of the Danes, books I-IX, DS Brewer, 1998, v. 2, p. 162
↑ Storm
↑ ^5,0 ^5,1 Adam af Bremens krønike, ISBN 87-89531-01-9

Eelnev Sigtrygg Gnupasson või Sigurðr ormr í auga	Taani kuningas 10. sajandi algus kuni keskpaik? (võib-olla ka vaid osa riigist)	Järgnev Gorm Vana

[1] Adam of Bremen, trans. and ed. Francis Joseph Tschan, Timothy Reuter, History of the archbishops of Hamburg-Bremen, Columbia University Press, 2002, p. 44.

[2] Asfriþr karþi kumbl þaun aft Siktriku sun sin aui Knubu (Asfrid lõikas selle hauakivi välja pärast Sigtryggi, tema ja Gnupa poega); Ui Asfriþr karþi kubl þausi tutir Uþinkars aft Sitriuk kununt sun sin auk Knubu (Püha Asfrid lõikas selle hauakivi, Odinkari tütar, pärast Sigtryggi, kuningat, tema ja Gnupa poega). A. V. Storm, "Pages of Early Danish History, from the Runic Monuments of Sleswick and Jutland", The Saga=Book of the Viking club, vol. 2, pp. 328-347.

[3] Saxo Grammaticus. trans. Peter Fisher. Hilda Roderick Ellis Davidson ja Peter Fisher, eds. The history of the Danes, books I-IX, DS Brewer, 1998, v. 2, p. 162

[4] Storm

[adam-af-br-5] 5,0 ^5,1 Adam af Bremens krønike, ISBN 87-89531-01-9

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]