Klõpsulõks

Klõpsulõks on strateegia, mille eesmärk on köita tähelepanu ja saada klõpse pealkirjade, piltide või muu sisu abil. Sageli on pealkiri eksitav ja lubab tihti rohkem, kui sisu tegelikult pakub. Pealkirja eesmärk on meelitada kasutajaid sellel klõpsama ja veebilehele suunduma. Klõpsulõksu kasutatakse laialdaselt eri digitaalsetel platvormidel, sealhulgas sotsiaalmeedias, uudisteportaalides ja reklaamides. Kui veebiplatvorm kasutab tasuta mudelit, siis kogutakse raha reklaamiga ning selle juures on klõpsude kogumine oluline. See nähtus on muutunud märkimisväärseks osaks internetikultuurist ning sellel on suur mõju inimeste tarbimisharjumustele ja teabelevile võrgus.

Definitsioon

Klõpsulõksu nähtus on mitmetasandiline ja seda on keeruline defineerida. Üldjoontes võib klõpsulõksuks nimetada olukorda, kus kasutatakse suurt ja ebamäärast pealkirja, et äratada lugejas uudishimu ja panna teda pealkirjale klõpsama. Klõpsulõksu-pealkirjades võidakse teadlikult ära jätta vajalikku teavet, mida oleks vaja loo mõistmiseks, kasutades ära inimese loomulikku uudishimu ja soovi rohkem teada saada.

Sensatsioonilised pealkirjad on üks klõpsulõksu strateegia. Need võivad tekitada mulje, et pakutav teave on tegelikust olulisem või huvitavam. Sensatsioonilisi pealkirju on kahte tüüpi: esimene hõlmab sensatsioonilisi teemasid, nagu skandaalid või kriminaalsed sündmused, ning teine hõlmab teabe esitamise viise, nagu nimekirjad või edasiviitamine. Sensatsioonilisi vormivõtteid võidakse kasutada, et lugejaid šokeerida, intrigeerida või põnevust tekitada. Sensatsioonilisuse tunnused on teiste hulgas isikustamine ja edasiviitamine. Isikustamisel pöördutakse lugeja poole isiklikult, kasutades näiteks asesõnu või käsklusi, kus varem on isiku kohta andmeid kogutud, ja süsteem teab täpsemalt, kuidas isiku poole pöörduda. Nimekirjad libauudistest loovad mulje põhjalikust analüüsist, kuigi tegelikult võib teema käsitlus olla pealiskaudne. Edasiviitamise strateegia korral varjatakse teavet, mida traditsioonilises pealkirjas oleks esitatud.

Klõpsulõksuga on seostatud erakordsust ja negatiivsust, mis võivad suurendada pealkirja loetavust. Emotsionaalsed pealkirjad võivad olla kergemini töödeldavad, kuna need mõjutavad pigem lugeja tundeid kui tema intelligentsust. Samuti võidakse kasutada kirjavahemärke ja sümboleid, et tähelepanu suurendada ning klõpsulõksu esile tõsta.

Ajalugu

Klõpsulõksu esimesed kasutajad ja nende tehnikad võivad pärineda kollasest ajakirjandusest, kus luuakse uudiseid, mis ei ole kirjutatud faktide põhjal. Üks suur uurimisvaldkond on uudised, kus kasutatakse silmatorkavaid pealkirju, mis sisaldavad uudiste sündmuste liialdusi, skandaale või sensatsioonilisi sõnumeid. Üks kõmuliste lugude põhjus on kontrollimatu ajakirjanduspraktika, mida nimetatakse kollaseks ajakirjanduseks. Sellise praktika kasutamisel maksavad uudiste reporterid allikatele nende teabe eest ilma seda kontrollimata. USA-s peetakse seda eetiliseks probleemiks, kuna see muudab sageli kuulsused ja poliitikud tõestamata väidete kasumlikeks sihtmärkideks. Washington Posti ajakirjaniku Howard Kurtzi järgi "on see õitsva kollase ajakirjanduse kultuur kustutanud vanad uudiste määratlused, lisades tulutoovaid ja sensatsioonilisi lugusid kuulsuste kohta kasumi nimel.

Võib arvata, et klõpsulõks on internetiaegne sünnitis, kuid tegelikkuses on sensatsioonilised pealkirjad ajakirjanduses eksisteerinud mitu sajandit ja juba enne internetti. Ajalehtede ja trükipressi loomisest saadik on klõpsulõksulaadseid võtteid kasutatud palju varem, kui neid hakati klõpsulõksuks nimetama. Suurte ja silmatorkavate pealkirjade taktika on taganud ajakirjanduses edu tänapäevani. Eksisteerib eraldi psühholoogia valdkond, mis uurib erinevaid strateegiad ja võimalusi inimese tähelepanu köitmiseks. Psühholoogid on jõudnud järeldusele, et parim viis lugejateni jõuda on tunnete ja uudishimuga mängimine. Edasi uuritakse, milline on parim viis tulemuse saavutamiseks.

Eesmärk ja strateegia

Klõpsulõksu peamine eesmärk on suurendada veebisaitide külastusi, olgu selleks siis saidi enda mingite eesmärkide saavutamise või reklaamitulu kasvatamise nimel. Samuti võib seda kasutada pahatahtlike failide levitamiseks või kasutajaandmete varastamiseks rämpsposti rünnakute käigus. Rünnak toimub siis, kui kasutaja avab lingi, et rohkem teavet saada. Klõpsulõksu on kasutatud ka poliitilistel eesmärkidel selleks, et tuua välja positiivseid mõisteid, jätta vajalik osa varju ja saavutada seeläbi poliitikas võidukäik. The Guardiani peatoimetaja Katherine Viner on kirjutanud, et "odavate klõpsude tagaajamine täpsuse ja tõe arvel" õõnestab ajakirjanduse ja tõe väärtust. Teravate pealkirjadega emotsionaalseid teemasid on laialdaselt jagatud ja klõpsatud, mis on viinud selleni, mida Slate kirjeldab kui "vihastumise kogumist" ja veebisaitide (sealhulgas Breitbart News, Huffington Post, Salon, Townhall ja Gawkeri meediablogid) paljunemist uudiste ja meedia valdkonnas. Kõik nimetatud veebisaidid teenivad kasumit ja pakuvad lihtsaid moraalseid hinnanguid poliitiliste ja kultuuriliste teemade kohta.

YouTube'is näidatakse klõpsulõksu kaudu loodud videotel rohkemaid klõpse kui videotel, mis seda ei kasuta. Tavaliselt suurendavad klõpsulõksu taktikad klõpsamissagedust, tulu ja sisulooja üldist kaasatust.

Klõpsulõksu strateegiad hõlmavad eri lähenemisviise, sealhulgas uudiste ja veebiartiklite pealkirjade koostamist, mis loovad põnevust ja sensatsiooni ning ahvatlevad kasutajaid klõpsama. Mõned populaarsed lähenemisviisid hõlmavad huvitavaid linke ja pilte, mis äratavad kasutaja uudishimu või ahvatlevad ahnuse või moraalse huviga.