Kivi tänav (Tartu)

tänav Tartus

Kivi tänav (Steinstraße) on tänav Tartus Ülejõe linnaosas. Tänav algab Narva maanteelt, kulgeb kirdesse, ristub Pika tänavaga ja lõpeb Jaama tänaval. Tänav on umbes 520 meetrit pikk.

Kaart
Kaart
Vaade piki Kivi tänavat Narva maantee suunas 2006. aastal.

Ülejõe vanima tänavana (pärineb vähemalt 16. sajandist) kandis see algul nime Kivitammi tee ning kulges Saksa värava vastas olnud Holmilt üle Emajõe luha. 17. sajandil oli see Ülejõe kõige laiem tänav (4,1 meetrit). 1758. aastal algas Kivitammi tee Narva maanteelt ning lõppes Jaamamõisa teel. Tänav kaotas tähtsuse 1775. aasta Tartu tulekahju tõttu, milles hävis Holmi ja Ülejõe vahelist Koolujõge otse Kivi tänava otsas ületanud sild. Uus, 1784. aastal valminud Kivisild juhtis liikluse Raatuse tänavale. 1786. aasta Tartu elanikeraamatus kandis tänav juba Kivi nime.[1]

Kivi tänavale ehitas maja või elas seal rida linna ühiskondlikus elus silmapaistvaid tegelasi. Kivi 36 maja kuulus kaupmees J. Stadenile. Kivi 1 (Narva mnt 23) ehitas Ülejõe esimese kivimaja (Katariina II ehitusmäärust rikkudes) W. C. von Pistohlkors, hiljem ostis majas ringkonnadeputaat Constantin von Knorring. Kivi 6 elas aadlipreili Sharlotte von Oettingen, samuti elas Kivi tänaval krahv O'Rourke. Kivi 2 majaomanik oli maakohtu sekretär A. von Dehn. Kivi 20 omanikule Luchsingerile kuulus pagari- ja kondiitriäri Lossi tänaval, Kivi 51 omanikule Karl Hackenschmidtile mehaaniline villatööstus Kaluri tänaval.[1]

Kivi tänaval asus ka mitmeid asutusi. Nii paiknesid Kivi 2 hotell Estland (1891, ehitusmeister Otto Schröder) ja linnaosa postkontor, Kivi 3 asus alates 1894. aastast Viljandist pärit fotograafi Wilhelm Stadeni ateljee (teine korrus rekonstrueeriti 1896. aastal ehitusmeister Peeter Kreutzwaldi projekti alusel). Pistohlkorsi majas Kivi 1 tegutses 1886–1896 Postimehe toimetaja ja väljaandjana Karl August Hermann. 1900. aastal oli Kivi tänaval 53 maja, neist viies tegutses toidupood.[1]

1897. aasta rahvaloenduse andmeil elas Kivi tänava asumis luterlastest eestlasi 75,2%, õigeusklikke eestlasi 3,1%, luterlastest sakslasi 9,1%, õigeusklikke venelasi 4,4%, vene vanausulisi 1,2%, saksakeelseid juute 1,2% ning mittesaksakeelseid juute 4,2%.[1]


Pildid

muuda

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Heivi Pullerits, "Tartu Ülejõe linnaosa 19. sajandi teisel poolel. Hoonestus ja elanikkond", Linnamuuseumi aastaraamat 2011

Välislingid

muuda