Kirjandusliku kompetentsuse toetamine

Kirjanduslik kompetentsus (literary competence) on oskus erinevaid tekste mõista, tõlgendada ja endale lugemiseks sobivat teksti valida. Selle toetamise all mõeldakse nende oskuste arendamist õpilase individuaalsuse ja lähima arengu tsooni teooriast lähtudes.

Teksti mõistmise oskuse arendamine

Kirjanduskompetentsuse toetamisel on üks võimalus teksti mõistmist selgitada protsessina, kus lugeja loob tähendust, suhestudes tekstiga varasema teadmise ja kogemuse kaudu. Need kombineeritakse tekstist saadud infoga.

Veel käsitatakse teksti mõistmist kui protsessi, kus luuakse tähendus tekstist. Eesmärk on saada aru tervikteksti mõttest, mitte niivõrd üksikutest sõnadest ja lausetest.

Et teksti mõistmise oskust arendada, on vaja kasutada erinevaid strateegiaid.

Efektiivseid strateegiaid teksti mõistmiseks

• Taustteadmiste kasutamine ja aktiveerimine. Uurijate seisukohast aktiveerivad edukad lugejad oma teadmised enne lugemist. Näiteks kui on varasem teadmine teksti ülesehitusest, aitab see teksti paremini vastu võtta.
• Küsimuste koostamine ja esitamine. Küsimuste esitamine aitab headel lugejatel keskenduda teksti mõistmisel tekkinud raskustele ja astuda vajalikke samme, et probleeme lahendada.
• Järelduste tegemine. See strateegia aitab lugejal luua tähendust, sest kirjutaja ei anna kogu informatsiooni teksti kohta ja lugeja peab lüngad täitma oma varasemate teadmistega.
• Etteennustamine. Enne lugemist teeb lugeja oletusi pealkirja põhjal. Lugemise ajal tehakse oletusi tuleva kohta ja tagasi vaadates mõeldakse, kas need said tõeks. Selle järgi muudetakse pidevalt oma arusaama teksti tähendusest.
• Kokkuvõtte tegemine. Lugeja väljendab oma sõnadega, millest tekst räägib. Eduka kokkuvõtte tegemise juures on oluline arvestada nii teksti ülesehitust, olulisi sündmusi kui ka tegelast mõjutavaid tegevusi.
• Visualiseerimine. Lugeja loob kujutluspildi loetavast. See oskus näitab, et lugeja tajub teksti. Kujutluspildi loomine aitab lugejal teksti paremini meelde jätta ja tekstist paremini aru saada, kui nad kohta, tegelasi, paigutust jms visualiseerivad.

Õppija individuaalsuse arvestamine kirjanduskompetentsuse toetamisel

Kirjandusliku kompetentsuse toetamisel tuleb arvestada õppija individuaalsust ja lähima arengu tsooni. Üheks võimalikuks alusmaterjaliks on Hollandi ülikoolide teadlaste uuring, mille tulemusena sõnastati õppija kirjandusliku kompetentsuse kuus taset. Iga tase kirjeldab õpilase kompetentsust ja temale sobivat teksti.

Tase 1

• õppija: väga piiratud kirjanduslik kompetents, vähene lugemus, lugemine, mõistmine, tõlgendamine on raske, väärtustab väga lihtsaid kirjanduslikke tekste, nende jaoks on teose sisu kauge ja stiil liiga keeruline, ei ole võimeline lugema täiskasvanutele mõeldud kirjandust;

• tekst: kirjutatud lihtsas igapäevakeeles, sisu ja tegelaskujud on seotud teismelistega, süžee on arusaadav ja lihtne, dramaatilised sündmused vahelduvad kiiresti, vähe mõtteid, kirjeldusi.

Tase 2

• õppija: piiratud kirjanduslik kompetents, loeb ilukirjandust, peaaegu mitte üldse täiskasvanutele suunatud kirjandust, on võimeline lugema, mõistma väga lihtsast kirjanduslikku teksti, arengutase ei võimalda siseneda „romaanimaailma“, sest see erineb väga nende enda kogemusest, on nõus lugema, kuid mitte palju, raamatuvaliku määrab pikkus;

• tekst: kirjutatud igapäevakeeles, on lihtsa ülesehitusega ja võimaldavad loetut õpilasel seostada oma kogemusega, kuigi võib olla kirjutatud täiskasvanutele, on selle tegelane siiski nooruk, dramaatiline süžee, tegevused ja sündmused vahelduvad kiiresti, veidi kirjeldusi ja mõtteid, kindel lõpp.

Tase 3

• õppija: loeb lihtsaid kirjanduslikke tekste rohkem, mõistavad, tõlgendavad ning on võimelised arutlema sotsiaalsetel ja psühholoogilistel teemadel teose põhjal, tase võimaldab analüüsida romaani veidi keerukamat ülesehitust, raamatuvaliku tingib huvi sotsiaalsete, psühholoogiliste ja moraalsete teemade vastu, lugemine on maailma avastamine;

• tekst: kirjutatud lihtsas keeles, ülesehitus võib olla keeruline, kuid on läbipaistev, sügavam tähendus paralleelselt nähtavaga, sisu ja tegelaskujud ei ole otseselt seotud noorukitega, kõnetav sotsiaalne või poliitiline teema (armastus, surm, sõprus, õiglus ja vastutus), avatud lõpuga.

Tase 4

• õppija: üsna laia kirjanduskompetentsiga, loeb lihtsamaid täiskasvanutele suunatud romaane, loevad, mõistavad ja tõlgendavad, suudavad tõhusalt edasi anda oma tõlgendust ja eelistusi, on piisavalt arenenud, et lugeda märkimisväärsete autorite romaane, loevad hea meelega, teose pikkus pole oluline, saavad aru, et kirjandus on kunst, neid huvitav narratiivi tehnika, romaani ülesehitus ja autori kavatsus;

• tekst: kirjutatud „kirjanduslikus“ stiilis, ei ole seotud noorukite maailmaga, süžee ei ole etteaimatav, vastusteta küsimused, mitu tähenduskihti, kujundlik stiil.

Tase 5

• õppija: laia kirjanduskompetentsiga, suur (romaani)lugemus, mõistavad, tõlgendavad ja hindavad keerulisi tekste, sh tekste, mis on kirjutatud enne 1880. aastat, jagavad vabalt oma lugemiskogemust ja mõtteid, head teadmised ka ajaloos, loevad nii kaasaegseid kui ka klassikalisi tekste, on valmis uurima ka kirjandusajaloolist tausta, saavad aru, et tekstidel on ajalooline ja kultuurilooline kontekst;

• tekst: keeleliselt harjumuspäratud, struktuurilt keerukad, mitmetähenduslikud, stiililiselt viimistletud.

Tase 6

• õppija: akadeemilise kirjanduskompetentsiga, loevad ka maailmakirjandust, oskavad paigutada teosed ja kirjanduse laia konteksti, arutlevad oma lugemiskogemuse ja tõlgenduse üle „ekspertidega“, väga suure lugemusega, kõrgelt arenenud teadmised kultuurist ja kirjandusest, loovad seoseid nii tekstisiseselt kui ka -üleselt, loevad palju, kuid vajavad autonoomiat, kirjandus aitab neil mõista reaalsust, loevad kriitiliselt;

• tekst: võib olla eksperimentaalse vormi ja stiiliga, mitmekihiline keeruline struktuur, mis teeb tõlgendamise keeruliseks, abstraktsed motiivid, viiteid teistele tekstidele.