Kirjad Sigridile. Sõjatandrilt ja vangilaagrist 1944–1949

"Kirjad Sigridile. Sõjatandrilt ja vangilaagrist 1944–1949" on Eneken Laanese koostatud kogumik, mis sisaldab Raimond Kaugveri (1926–1992) kirju Sigrid Kurvisele (1925–2009) aastatest 1944–1949. Raamat koondab 270 kirja Jätkusõja perioodist 1944. aastal ja Vorkuta vangilaagrist, kus Kaugver viibis aastatel 1946–1949. Kirjadele on lisanud põhjalikud joonealused kommentaarid Krista Mits ja Ülle Kurs.

Eneken Laanese sõnul on terve rida põhjusi, miks Kaugveri kirjade ilmumine on tähtis. Raamatu saatesõnas ta kirjutab: „Eesti laagrikirjanduses pole teist teksti, mis kirjeldaks samaväärse sugestiivsuse ja stilistilise meisterlikkusega laagris ellujäämise vaimset ja hingelist kogemust.“ Kaugveri kirjade puhul on tasakaalus nii tunnistuslik kui ka kogemuslik väärtus. Kirjad on ühtlasi olulised infoallikad, aga samaaegselt ka huviga loetavada.

Kaugver andis suure osa oma loomingust 1980. aastatel Eesti Kirjandusmuuseumile. Pärast Kaugveri surma jäid laagrist saadetud kirjad tütre Katrin Kaugveri kätte, kust need jõudsid Eneken Laaneseni.

Kirjade sisu

Esimese kirja saatmise ajal oli Kaugver kõigest 18-aastane. Kaugver kasutas kirjade saatmiseks haiglas töötavate meditsiiniõdede abi, kes panid kirjad posti väljaspool laagrit. Sellega seoses ei pidanud Kaugver kirju kirjutades kartma, et keegi neid Vorkutas loeks.

Kirjad annavad sissevaate Raimond Kaugveri kui soomepoisi ja nõukogude vangilaagri asuka hingeellu. Kirjade kirjutamise eesmärk oli unustada sõja ja laagrielu koledused, küllap seetõttu leidub kirjades rohkesti filosoofilisi arutelusid kirjandusest ja kunstist. Kaugver arutleb erinevate filosoofiliste seisukohtade üle (nt idealism), ennekõike aga selle üle, mil viisil laagritingimustes vaimselt ja moraalselt ellu jääda.

Loomevõime säilitamiseks katsetas Kaugver oma kirjades ka luuletuste ja novellidega, viidates soovile tulevikus kirjanikuks hakata. Laagris veedetud aja jooksul valmis ka tema romaani „Põhjavalgus“ käsikiri.

Kirjad on kirjutatud noorpõlve sõbrannale Sigrid Kurvisele, mistõttu võib neid nimetada ka armastuskirjadeks. Kirjad sisaldavad tagasivaateid koosveedetud hetkedele ja visioone helgest tulevikust. Kaugest vahemaast ja lünklikust kirjavahetusest tulenevalt esines kirjades ka kõhklusi, armukadedust ja meeleheidet.

Raimond ja Sigrid abiellusid pärast Raimondi kodumaale naasmist. 1950. aasta septembris sündis neil ühine tütar Katrin Kaugver. Raimondi ja Sigridi abielu ei jäänud kestma.