Ava peamenüü

Kilingi-Nõmme II algkooli põleng toimus 1937. aasta 20. aprillil Kilingi-Nõmme II algkoolis.

Filmi näitamisel süttis projektoris film, sellest edasi film lahtistes filmikarpides. Tulemöll kestis mõne minuti. Kohapeal sai surma üks ja hiljem suri haiglas kuusteist last. Vigastada sai üle 50 lapse. Viimane, 18. laps suri Tallinnas kolm aastat hiljem, 20. aprillil 1940.[1] 100 ruutmeetri suuruses klassiruumis viibis üle 130 lapse: 1. algkoolist, 2. algkoolist ja Lavi algkoolist.[2]

Lapsed olid kogutud koolimaja teisel korrusel olevasse klassiruumi, kust ei olnud muud väljapääsu kui üksainus, sissepoole avanev uks. Mingeid tulekustutusvahendeid ruumis ei olnud.[3]

Sisukord

Pärast õnnetustRedigeeri

25. aprill oli Kilingi-Nõmme alevis leinapäev – maeti tuleõnnetuse ohvreid, keda oli 13. Teine ühismatusepäev oli 1. mail, nädalaga oli Pärnu haiglas surnud veel 3 last.[4]

Mälestuse jäädvustamineRedigeeri

 
Kilingi-Nõmme tuleõnnetuse ohvrite ühishaud ja mälestusmärk Saarde kalmistul (2014)

8. juunil 1941 avati Saarde kalmistul mälestusmärk 1937. aasta tuleõnnetuses hukkunud Kilingi-Nõmme kooli õpilastele (skulptor Paul Horma).[5]

ViitedRedigeeri

  1. Suurim kooli tragöödia Eestis: Põlemalahvatanud filmilint tappis Kilingi-Nõmmel 18 last Õhtuleht, 21.04.2007.
  2. Olev Paukson. Alevikust linnaks: Kilingi-Nõmme 70. Arendus- ja innovatsioonikeskus Livonia, Pärnumaa 2008. Lk 45
  3. Kurbmäng Kilingi-Nõmmel. Postimees, 22. aprill 1937
  4. Olev Paukson. Alevikust linnaks: Kilingi-Nõmme 70. Arendus- ja innovatsioonikeskus Livonia, Pärnumaa 2008. Lk 46
  5. Foto: Mälestusmärgi avamine 1937. aasta tuleõnnetuses hukkunud Kilingi-Nõmme kooli õpilastele Rahvusarhiivi fotode andmebaas

VälislingidRedigeeri