Kihtpilved
Kihtpilved (ladina keeles Stratus, St) on madal, sageli kogu taevast kattev ühtlane, laineline või rebenenud ilmega pilvekiht, mis tekib aluspinnale lähedal (madalamal kui 2 km), kuuludes seetõttu alumiste pilvede klassi. Väga õhukese kihi puhul võib päike (või kõrgemal asuvad pilvekihid) olla nähtav, paksema kihi puhul ei saa päikese asukohta üldse määrata.[1][2]
Kihtpilved koosnevad enamasti veepiisakestest, ainult väga madala õhutemperatuuri juures (−10 °C ja madalam) võivad osaliselt koosneda ka jääkristallidest. Selle põhjuseks on kapillaarvee ja väikeste veepiisakeste omadus jääda vedelaks 0 °C-st madalamal temperatuuril.[3]
Kihtpilved ei ole tüüpilised sajupilved, kuid sealt võib tulla talvel nõrka lund või lumeteri, suvel uduvihma.[4].[2]
Eesti tingimustes kuulub udu kihtpilvede hulka. Udu võib vaadelda kui pilvede erijuhtu, mis algab vahetult aluspinna lähedalt, vähendades nähtavust alla 1000 m.[1].
Kihtpilvedega on seotud sageli inversioon, st õhutemperatuur tõuseb kõrguse suurenedes. Kihtpilved tekivad inversiooni alla. Ühtlasi kaitsevad kihtpilved maapinnal liigselt jahtumast, kaitstes näiteks niiviisi taimi öökülma eest [2]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kihtpilved |
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 8. Kihtpilved ja udu – Stratus[alaline kõdulink] : Jüri Kamenik, https://web.archive.org/web/20120905051136/http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/
- ↑ 2,0 2,1 2,2 M.Jürissaar. Kihtpilved ja hall talveilm, Eesti Loodus, 1998, nr 1
- ↑ J.Haby. WHAT IS DIFFERENCE BETWEEN ICE FOG AND FREEZING FOG?, theweatherprediction.com
- ↑ III klass: alumised pilved. Stratus – kihtpilved : Jüri Kamenik, Ilm.ee, 18.9.2009