Kestust näitav määrus

Kestust näitav määrus on ajamäärus, mis näitab tegevusele kuluvat aega.

Eesti keelRedigeeri

Kestust näitavad määrused näitavad

  • kui kaua tegevus kestab või kestis: Mart mängib päevad läbi arvutimänge.; Mari magas öösel kaheksa tundi.
  • kui pikk on või oli sündmuse lõpulejõudmise aeg: Tiit käis poole tunniga poes.; Noor laulja sai kahe kuuga maailmakuulsaks.
  • kui kaua kestab või kestis sündmuse tagajärg: Liisa jäi vanaema juurde kaheks tunniks.; Sõitsime kolmeks nädalaks puhkama.

Kestust näitavad määrused on lauses tegusõna vabad laiendid.

Kestust näitava määruse liigidRedigeeri

Kestust näitavaid määrusi on kolme liiki.

Sündmuse kestust näitav määrusRedigeeri

Sündmuse kestust näitav määrus vastab küsimusele kui kaua?.

Ta seisis järjekorras pool tundi. Kontsert kestis kaks tundi. Anna on päev otsa lugenud. Te olete kõik need aastad mulle valetanud. Esimene õhtu kulus teemasse sisse elamiseks. Vanaema rohis hommikust õhtuni.

Sündmuse lõpulejõudmiseks kuluvat aega näitav määrusRedigeeri

Sündmuse lõpulejõudmiseks kuluvat aega näitav määrus vastab küsimusele kui pika ajaga?, kui pika aja vältel?.

Liisi sai kirjandi kolme tunniga valmis. Poole päevaga saime lilled istutatud. Mart jõudis Tartust kahe tunniga Tallinnasse. Esimese semestriga elab värske tudeng ülikooliellu sisse.

Sündmuse tagajärje kestust näitav määrusRedigeeri

Sündmuse tagajärje kestust näitav määrus vastab küsimusele kui kauaks?.

Tädipoeg tuleb koolivaheajaks meile. Läksime emaga pooleks tunniks kohvikusse. Anni mõtles hetkeks, enne kui vastas. Kuniks isa pole tagasi, võivad lapsed mängida.

Kasutatud kirjandusRedigeeri

Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, lk 82-85.