Keskkonnahoidlik tarbimine

Keskkonnahoidlik tarbimine ehk säästev tarbimine on tarbija teadlik valik tarbida võimalikult väikese keskkonnamõjuga kaupu ja teenuseid[1].

Keskkonnahoidlik tarbimine tähendab üldise tarbimise vähendamist, ökoloogilisi tehnoloogiaid, vastupidavaid ja parandatavaid tooteid, kordus- ja taaskasutust, toodete asendamist teenustega (nt auto üürimine selle omamise asemel) ja ühiskasutust[1]. Sageli hõlmab keskkonnahoidlik tarbimine ka sotsiaalselt säästvaid aspekte, näiteks lapstööjõu vältimine.

Tarbimise keskkonnahoidlikkuse mõõtmiseks on mitmeid meetodeid. Neist tuntuim on ökoloogiline jalajälg.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. [1] (vaadatud 30.01.2009)

Kirjandus

muuda