Keskkonnahoidlik tarbimine

Keskkonnahoidlik tarbimine ehk säästev tarbimine on tarbija teadlik valik tarbida võimalikult väikese keskkonnamõjuga kaupu ja teenuseid^[1].

Keskkonnahoidlik tarbimine tähendab üldise tarbimise vähendamist, ökoloogilisi tehnoloogiaid, vastupidavaid ja parandatavaid tooteid, kordus- ja taaskasutust, toodete asendamist teenustega (nt auto üürimine selle omamise asemel) ja ühiskasutust^[1]. Sageli hõlmab keskkonnahoidlik tarbimine ka sotsiaalselt säästvaid aspekte, näiteks lapstööjõu vältimine.

Tarbimise keskkonnahoidlikkuse mõõtmiseks on mitmeid meetodeid. Neist tuntuim on ökoloogiline jalajälg.

Vaata ka

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. [1] (vaadatud 30.01.2009)

Kirjandus

Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. [2] (vaadatud 30.01.2009)

[SEI-1] 1,0 ^1,1 Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. [1] (vaadatud 30.01.2009)

[1]