Keerukas narratiiv

Keerukad narratiivid [inglise keeles narrative complexity] on narratiividiskursus, mille narratiivi defineeritakse klassikalise ehk Aristotelese narratiivistruktuuri puudumisena. Keerukal narratiivil pole enamasti kindlat algust, keskosa ja lõppu ning lugude ajaline ja põhjuslik organiseeritus on asendatud hoopis fragmenteerituse, laialiasuvuse ja interaktiivsusega.^[1]

Probleemi olemus

Vajadus keerukaid narratiive eraldi käsitleda tuleb strukturalistliku narratoloogia (Gerard Genette, Roland Barthes, Algridas J. Greimas jt) võimatusest käsitleda tekste, mis ei jälgi klassikalist struktuuri. Probleem tekib uute võimalike narratiivimeediate tekkimisel – kui narratiivi mõiste laieneb ainult loetavalt tekstilt või kuuldavalt loolt näiteks reaalsuse tajumisele, uuele meediale ja metafiktsioonile.^[1]

Uurimissuunad

Keerukate narratiivide diskursus leiab enim kasutust interaktiivse meedia valdkonnas, esmajoones filmiteooriates. Keerukate narratiivide uurimine on oluline veel kirjanduse-^[1] ja videomängude-uurimises^[2]. Keerukate narratiivide uurimisel kasutatakse narratiivi mõju mõistmiseks kognitsiooniteadust, sest seda tüüpi narratiivid vajavad toimimiseks, et vastuvõtja kognitiivne arusaam narratiivist oleks häiritud.^[1]

Uute narratiivistruktuuride tarvis on mitmed teadlased arutanud ning välja töötanud mitmeid teooriaid. Nii on teoreetilisteks mõisteteks kujunenud näiteks ebaloomulikud narratiivid [inglise keeles unnatural narratives] (Brian Richardson, 2015)^[3], lahendamatud filmipusled [inglise keeles impossible puzzle films] (Elliot Panek, 2006) ning keerukad narratiivid (Janet Staiger, 2006; Jan Simons, 2008; Jason Mittell, 2015), mis kuuluvad kõik postklassikalise narratoloogia alla.^[2]

Eestis

Keerukate narratiividega tegeleb Euroopa Liidu töörühm INDCOR, mille juhatuses töötab ka Tartu Ülikoolis tegutsev maailmakirjanduse nooremteadur Mattia Bellini^[4]. Eestlastest on sel teemal kirjutanud Tartu Ülikooli kirjandusteooria professor, kirjandusteooria ja intermediaalsete uuringute õppetooli juhataja Marina Grišakova^[5].

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Grishakova, M.; Poulaki, M. (2019). Narrative Complexity: Cognition, Embodiment, Evolution (inglise). Lincoln: University of Nebraska Press. Lk 1-26.
↑ ^2,0 ^2,1 Kiss, M.; Willemsen, S. (2018). Stories: Screen Narrative in the Digital Era (inglise). Amsterdam: Amsterdam University Press. Lk 55-84.
↑ Richardson, B. (2015). Unnatural Narrative: Theory, History and Practice (inglise). Colombus: The Ohio State University Press.
↑ "INDCOR – COST Action CA18230 – Interactive Narrative Design for Complexity Representations" (Ameerika inglise). Vaadatud 21. mail 2024.
↑ "Marina Grišakova CV, ETIS". www.etis.ee. Vaadatud 21. mail 2024.

Välislingid

Introduction: Narrative Complexity

Keerukad šüžeed: Keerukuse narratiivsed representatsioonid

INDCOR – COST Action CA18230. Interactive Narrative Design For Complexity Representations

[:0-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Grishakova, M.; Poulaki, M. (2019). Narrative Complexity: Cognition, Embodiment, Evolution (inglise). Lincoln: University of Nebraska Press. Lk 1-26.

[:1-2] 2,0 ^2,1 Kiss, M.; Willemsen, S. (2018). Stories: Screen Narrative in the Digital Era (inglise). Amsterdam: Amsterdam University Press. Lk 55-84.

[3] Richardson, B. (2015). Unnatural Narrative: Theory, History and Practice (inglise). Colombus: The Ohio State University Press.

[4] "INDCOR – COST Action CA18230 – Interactive Narrative Design for Complexity Representations" (Ameerika inglise). Vaadatud 21. mail 2024.

[5] "Marina Grišakova CV, ETIS". www.etis.ee. Vaadatud 21. mail 2024.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]