Ava peamenüü

Trihhinelloos (ka trihhinoos, trihhiaas) ehk keeritsusstõbi on liha- ja kõigetoiduliste imetajate nakkushaigus. Haigust põhjustab keeritsuss ehk trihhiin (Trichinella spiralis), kes vastsena asub lihaskoes ja täiskasvanuna peensooles.[1] Keeritsuss paikneb organismis tavaliselt kohtades, kus lihaste töö ja vereringlus on aktiivsed, näiteks vahelihas ja keel.[2]

Loomadel kulgeb haigus tavaliselt ilma märgatavate sümptomiteta. Inimene põeb aga haigust raskelt, intensiivse nakkuse korral võib haigus lõppeda surmaga.[3] Haigestumise raskus sõltub söödud vastsete hulgast, keeritsussi liigist, liha töötlemisviisist ning inimese immuunsüsteemist.[4]

Sisukord

NakatumineRedigeeri

Haigestutakse toorest või vähekuumutatud keeritsussi vastsetega liha süües. Eestis on inimesed nakatunud süües metssea-, mägra-, karu- ja kodusealiha.[5] Haigus levib peaaegu igas piirkonnas, eriti kohtades kus süüakse palju liha aga lihunike tegevust ei kontrollita piisavalt.[6] Loomad haigestuvad peamiselt raibete söömisel.[4]

Saastunud toiduga satuvad kapseldunud vastsed seedetrakti, kus maohappe toimel nende kapsel laguneb ja nad tungivad limaskesta sisse. Nädal peale nakatumist hakkavad emasloomad tootma vastseid, kes liiguvad vöötlihastesse. Seal keerduvad vastsed spiraaliks ja kapselduvad lihaskiusse, kus nad võivad püsida eluvõimelisena kuni 40 aastat.[6]

SümptomidRedigeeri

Loomadel tavaliselt märgatavaid haigustunnuseid ei ole. Ainult väga raskel nakatumisel võib sigadel esineda oksendamist, kõhulahtisust, mälumishäireid, pinnapealset hingamist ja palavikku.[5]

Inimestel võivad täiskasvanud ussid põhjustada seedetrakti vaevusi. Nädal peale nakatumist tekivad palavik ja lihasevalud. Surma võivad põhjustada mõnikord tekkinud müokardiit ehk südamelihasepõletik või entsefaliit ehk ajupõletik.

Diagnoosimine ja raviRedigeeri

Tavaliselt diagnoositakse keeritsussi kliinilise pildi abil. Kui nakatumisest on möödas 2–3 nädalat, saab verest leida antikehasid. Võimalik on võtta ka proov lihaskoest.[6]

Ravi haigusele on pikk. Kui inimene nakatus 24 tunni jooksul, tehakse nädalane ravikuur. Kui haigestumine on intensiivsem, võib patsient vajada voodireziimi ning põletikku alandavat ravi, harvem kasutatakse hormoonravi, et põletik alla suruda.[7]

EnnetamineRedigeeri

Ennetamiseks tuleks alati söödavat liha kontrollida. Keeritsussi vastsed surevad kui liha külmutada alla –15 °C vähemalt 20 ööpäeva või küpsetatakse vähemalt 77 °C juures.[6]

ViitedRedigeeri

  1. Eesti Entsüklopeedia. "Trihhinelloos". <http://entsyklopeedia.ee/artikkel/trihhinelloos1>. (17.05.2015)
  2. Hallimäe loomakliinik. "Keeritsusstõbi e trihhinelloos on nakkushaigus, mida põhjustab lihastesse kapselduv ümaruss (Trichinella spiralis)". <http://www.minuloomakliinik.ee/blog/keeritsusstbi-e-trihhinelloos-on-nakkushaigus-mida-phjustab-lihastesse-kapselduv-maruss-trichinella-spiralis>. (17.05.2015)
  3. Veterinaar- ja toiduamet. "Trihhinelloos". (17.05.2015)
  4. 4,0 4,1 Veterinaar- ja toidulaboratoorium. "Trihhinelloos ja trichinella infektsioon". <http://www.vetlab.ee/?a=mypage&path_id=533e522c656346561ddbb&story_id=53469d2516a7581bd9a57>. (17.05.2015)
  5. 5,0 5,1 Veterinaar- ja toiduamet. "Trihhinelloos". <http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=1024>. (17.05.2015)
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 Terviseportaal inimene.ee. "Trihhinelloos". <http://inimene.ee/t/trihhinelloos>. (17.05.2015)
  7. Meis.ee. "Nakkushaigused". <http://www.meis.ee/bw_client_files/integratsiooni_sihtasutus/public/meis_book_file/203_2-3.pdf>. (17.05.2015)

BibliograafiaRedigeeri