Kaugküte
Kaugküte on tsentraliseeritud asukohas toodetud soojuse jaotamise süsteem elamutele ja teistele hoonetele.
Soojusallikas (katlamajas, koostootmisjaamas) toodetud kuum vesi/aur suunatakse isoleeritud torustiku kaudu hoonete soojussõlmedeni, kus need reeglina soojusvahetite abil, nn sõltumatu ühendusviisiga ühendatakse soojusvõrguga. Soojusvahetites kantakse keskkütte soojus üle hoone küttesüsteemides ringlevale kütteveele, õhule ja soojale tarbeveele. Vee ja õhu temperatuuri reguleerimine toimub soojussõlmes vastavalt hoone kütmisvajadusele, lähtudes tarbija soovist ja välisõhu temperatuurist.
Kaugkütte puhul tuuakse välja järgmisi eeliseid:
- varustuskindlus – ruumi püsiv temperatuur on tagatud sõltumata ilmastikust
- keskkonnasõbralikkus – suuremad katlamajad on varustatud kaasaegsete puhastusseadmetega, mis vähendavad õhureostust ja heitmete kontsentratsiooni tiheasustusaladel
- efektiivsus – kaugküttevõrk võimaldab soojuse ja elektri koostootmist, kus kasutatakse biokütuseid, mis võimaldab kütuses sisalduva energia efektiivse ärakasutamise
- hind – suured katlamajad võimaldavad kasutada odavat kohalikku kütust, nagu turvas, hakkpuit, puidu- ja olmejäätmed jne. Keskkonnasäästlikumad kohalikud biokütused on konkurentsitult odavamad. Ühe kütuse hankeraskuste või suure hinnatõusu korral on kerge üle minna teisele kütusele.